Tractus stellae
See artikkel räägib keskaegsest liturgilisest draamast. missa osa kohta vaata artiklit Tractus. "Tractus stellae" (ladina keeles 'tähe tee'), eesti allikates esineb ka nimi "Tractus Stellae - Herodes ja kolm Hommikumaa tarka"[1], on ladinakeelne liturgiline draama, lugu Petlemma tähte järgiva kolme targa teekonnast ja kuningas Herodesest. See on üks kahest (teine on "Visitatio Sepulchri") liturgilisest draamast, mis leiduvad Zagrebist leitud 11. sajandi lõpu käsikirjas, nn Missale Aniqussimum'is (Zagrebi ülikooli raamatukogu, käsikiri MR 165[2]). Käsikirjas on draama tekst ja neumades märgitud meloodiad, aga samuti servamärkused ja väikesed parandused tekstis, mis näitab, et "Tractus stellae"'t mängiti ja ilmselt korduvalt, samas kui teise draama käsikirjas selliseid korduva kasutamise märke pole[3]. Draama esineb ka hilisemais keskaegsetes käsikirjades, näiteks ühes Roueni 13. sajandi käsikirjas (Ms Paris, BN lat. 904)[4].
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Draama algab protsessioonilauluga "Procedentem sponsum" - targad on saabunud otsima sündinud kuningat, ja pöörduvad küsimusega kuninga poole: "Haec est causa viae". Kuningas Herodes küsib omakorda, mis märgist nad teavad kuninga sünnist - "Regem quem quaeritis", ja pärast kirjatundjate käest saadud vastust läkitab targad teele "Ite, et de puero" ("minge ja uurige lapse kohta"). "Ecce stellae" - täht ilmub ja kolm tarka kummardavad Jeesuslast. Ingel annab käsu tarkadele valida teine tee - "Impleta sunt omnia". "Tractus stellae" on mõeldud kolmekuningapäeva matutiini lõpuks, sellele viitab draamat lõpetav "Te Deum laudamus" koos piduliku antifoniga "O Regem caeli".
Zagrebi käsikiri on tervenisti monoodilises stiilis ja hilisemates käsikirjades esinevad sama tekstiga, ent kolmehäälselt kaunistatud lõigud ei saa olla varasemad kui 13. sajand.[5]
Esitused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Vanamuusikaansambel Hortus Musicus esitas liturgilist draamat mõned aastad pärast käsikirja avastamist nii ringreisil Saksamaal kui ka 1987. aastal VI Hollandi varajase muusika festivalil Utrechtis[6]. 1989. aastal ilmus sellest ka salvestus vinüülplaadil "Itaalia tantsud XIV sajandi käsikirjadest. Liturgiline draama "Tractus Stellae" XI sajandi Zagrebi käsikirjast" (LP, "Мелодия", salvestus Tallinna stuudios 1988)[7].
Liturgilise draama ainetel on Eesti Telefilm teinud muusikalise telemängufilmi "Kann allikal" (režissöör Dorian Supin), milles draama stseenid avanevad vaimuliku isa Martini visioonidena, esitab ansambel "Hortus Musicus". Isa Martini osas Sulev Luik, teistes osades Tiina Tõnis, Rein Soomets, Peeter Brambat, Paul Oja, Vallo Kepp, Georg Bogatkin, Heino Müller, Jaanus Nõgisto ja tsirkusekollektiiv Säde liikmed[8].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/141
- ↑ W. Lipphardt. LOO (Teil VI). de Gruyter, 1981. lk 475
- ↑ http://www.sitm.info/history/Groningen/puliselic.htm
- ↑ http://cadencium.ca/page3bb.htm
- ↑ Tekst plaadi "Itaalia tantsud XIV sajandi Käsikirjadest. Liturgiline draama "Tractus Stellae" XI sajandi Zagrebi käsikirjast" (LP, "Мелодия", salvestus Tallinna stuudios 1988) ümbriselt, autor T. Siitan
- ↑ M. Peil. Kogu elu on edasiminek õitsemise suunas. "Hortus Musicus 25". - Teater. Muusika. Kino, 1997, nr 11, lk 15
- ↑ https://www.discogs.com/release/12242284-Hortus-Musicus-Itaalia-Tantsud-XIV-Sajandi-K%C3%A4sikirjadest-Liturgiline-Draama-Tractus-Stellae-XI-Saja
- ↑ T. Karro. Jõuludekoratsioonides piltmõistatus. - Teater. Muusika. Kino, 1989, nr 3, lk 55-56