Heino Müller

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Heino Müller koos Tõnu Lauguga
Heino Müller oma taiesega 1988. aastal

Heino Müller (2. september 1935 Tallinn9. august 2012 Tallinn) oli eesti metallikunstnik.

Heino Müller sündis Tallinnas kullassepa perekonnas. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna 21. keskkooli ja 1962. aastal Tartu kunstikooli. 1962–1964 oli kultuuritöötaja laeval "Johannes Vares" ning õppis aastatel 1964–1969 Eesti Kunstiakadeemias. Töötas pärast kooli lõpetamist ARSis ja AS Ars-Sepas. 1991. aastast töötas Kunstiakadeemias metalliosakonnas õppejõuna.

Aastast 1980 kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu ning oli aastast 2009 Kunstnike Liidu auliige.

Müller on loonud olulisi avalikku ruumi, eelkõige Tallinna vanalinna, kaunistavad suuremõõtmelisi sepiseid. Muuhulgas on tema loodud Mündi baari sepissilt (1968), diplomitööna Taani kuninga aia "Kuningas" (1969), restorani Gloria rippsilt (1988) ning Sinimägede lahingu mälestusrist.

Kunstnik on sepistanud tuulelipu ka Pika jala väravatornile, kus asus aastakümneid tema ateljee.

Osa 1971–1988 loodud suurejoonelistest sepistest on valminud koostöös Tõnu Lauguga[1]. Muu hulgas valmisid Laugu ja Mülleri ühistööna Tallinna Suur-Karja 8 hoone sepisvärav (1979), Pirita kloostri sepistatud väravad (1980), Lühike jalg 9 akna- ja väravavõred (1983), Niguliste kiriku Antoniuse kabeli väravate võred (1982), Edise mõisa "Valge Hobu" trahteri sepised (1982), Karja Keldri interjöörisepised (1972), Karika baari interjöörisepised (1978), Soome firma Puolimatka Kirkkonummi nõupidamissaali valgustid (1984) ning Narva Hermanni kindluse valgustid ja kaminad (1986).[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Valk, Heinz."Tallinna sepad." Kultuur ja Elu, 1987/1, 28–32.
  2. Vilbaste, Marju (koostaja). 2000. "Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi biograafiline teatmik." 102–103. (ISBN 9985-78-044-2)