Toomas Saat
Toomas Saat (sündinud 8. märtsil 1954 Muhus) on eesti bioloog, ihtüoloog ja embrüoloog.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Toomas Saat on töölise poeg.[1]
Lõpetas 1972 Orissaare Keskkooli ja 1978 kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) bioloogiaosakonna. 1978–1981 oli ta NSVL TA Arengubioloogia Instituudi aspirant. 1984 kaitses ta samas bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Закономерности созревания ооцитов у костистых рыб (на примере вьюна и серебряного карася)".[1]
1978 oli ta Läänemere Kalamajanduse TUI Tallinna osakonna teadur, 1981–1982 TRÜ zooloogia kateedri vanemlaborant, 1982–1986 assistent, 1986–1987 vanemõpetaja, 1988–1991 TRÜ/ TÜ teadusosakonna embrüonaalse histogeneesi sektori vanemteadur ja juhataja, 1991 zooloogiamuuseumi juhataja, 1991–1992 zooloogia kateedri juhataja, dotsent, 1992–1997 zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi juhataja, professor, 1998– TÜ Eesti Mereinstituudi direktor, ühtlasi zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi professor. Ta oli õppe- ja teadustööl 1993 Kuopio Ülikoolis ja Rootsi Rannikumere Instituudis ning 1995 Lissaboni Ülikoolis.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Tema peamised uurimisvaldkonnad on luukalade embrüoloogia, Eesti kalandus, kalafauna dünaamika, kaitse ja ratsionaalne kasutamine ning mageveekalade ajaline ja ruumiline levik Läänemere kaldalähedastel aladel.[1]
Saat on olnud ajakirja Cybium toimetuskolleegiumi liige, väljaannete Acta Musei Zooloogici Universitatis Tartuensis, Eesti Kalandus ja mitme kogumiku ("Väinamere kalastik ja kalandus", 2002; "Liivi lahe kalastik ja kalandus", 2005 jt) toimetaja või kaastoimetaja.
Ta on Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava üks autoreid, Euroopa Ihtüoloogiaühingu, Prantsuse Ihtüoloogiaühingu ja Northwest Atlantic Fisheries Organizationi (NAFO) teadusnõukogu liige.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on avaldanud üle 100 teadustrükise.[1]
- Zum Bruverhalten dreier Drosselarten (kaasautor B. Weyers). // Die Voliere 17 (1993) 4
- Duration of sinchronous cleavage cycles and rate of development at different temperatures in the Baltic herring (kaasautor A. Veersalu). // J. Fish Biology 48 (1996) 4
- Fishes of Estonia (kaasautorid E. Ojaveer, E. Pihu). Tallinn 2003
- Do cormorants and fishermen compete for fish resources in the Väinameri (eastern Baltic) area (kaasautor). // Interactions between Fish and Birds: Implications for Managemet. London 2003
- Chronology of embryonic development in Baltic herring Clupea harengus membras (kaasautor A. Veersalu). // Eesti TA Toimetised. Bioloogia. Ökoloogia 52 (2003) 1
- The transition from the Soviet system to a market economy as a cause of instability in the Estonian fisheries sector (kaasautorid M. Vetemaa, R. Eschbaum). // Marine Policy 30 (2006) 6
- Laboratory-based reproduction success of ruffe, Gymnocephalus cernuus (L.) in brackish water is determined by maternal properties (kaasautorid A. Albert, M. Vetemaa) // Ecol. Freshwater Fish 15 (2006) 2
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2003 Tartu Ülikooli aumärk[2]
- 2014 Tartu Ülikooli suur medal[3]
- 2016 Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab? ERR, 4. veebruar 2016
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII". Tartu 1998. Lk 83
- "Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995" (käsikiri). Lk 158
- "Eesti entsüklopeedia" kd 14. Tallinn 2000. Lk 451–452
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1372–1373
- Toomas Saat Eesti Teadusinfosüsteemis
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.