Toomas Saat

Allikas: Vikipeedia

Toomas Saat (sündinud 8. märtsil 1954 Muhus) on Eesti bioloog, ihtüoloog ja embrüoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Saat on töölise poeg.[1]

Lõpetas 1972 Orissaare Keskkooli ja 1978 kiitusega Tartu Ülikooli bioloogiaosakonna. 1978–81 oli ta NSVL TA Arengubioloogia Instituudi aspirant. 1984 kaitses ta samas bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Закономерности созревания ооцитов у костистых рыб (на примере вьюна и серебряного карася)".[1]

1978 oli ta Läänemere Kalamajanduse TUI Tallinna osakonna teadur, 1981–82 TÜ zooloogia kateedri vanemlaborant, 1982–86 assistent, 1986–87 vanemõpetaja, 1988–91 teadusosakonna embrüonaalse histogeneesi sektori vanemteadur ja juhataja, 1991 zooloogiamuuseumi juhataja, 1991–92 zooloogia kateedri juhataja, dotsent, 1992–97 zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi juhataja, professor, 1998– TÜ Eesti Mereinstituudi direktor, ühtlasi zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi professor. Saat on olnud õppe- ja teadustööl 1993 Kuopio Ülikoolis ja Rootsi Rannikumere Instituudis, 1995 Lissaboni Ülikoolis.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Saadi peamised uurimisvaldkonnad: luukalade embrüoloogia; Eesti kalandus; kalafauna dünaamika, kaitse ja ratsionaalne kasutamine; mageveekalade ajaline ja ruumiline levik Läänemere kaldalähedastel aladel.[1]

Saat on olnud ajakirja Cybium toimetuskolleegiumi liige, väljaannete Acta Musei Zooloogici Universitatis Tartuensis, Eesti Kalandus ja mitme kogumiku ("Väinamere kalastik ja kalandus", 2002; "Liivi lahe kalastik ja kalandus", 2005 jt) toimetaja või kaastoimetaja. Ta on Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava üks autoreid, Euroopa Ihtüoloogiaühingu, Prantsuse Ihtüoloogiaühingu ja Northwest Atlantic Fisheries Organizationi (NAFO) teadusnõukogu liige. Ta on avaldanud üle 100 teadustrükise.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal otsustas president Toomas Hendrik Ilves anda Toomas Saadile Valgetähe IV klassi teenetemärgi[2].

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Zum Bruverhalten dreier Drosselarten (kaasautor B. Weyers). // Die Voliere 17 (1993) 4
  • Duration of sinchronous cleavage cycles and rate of development at different temperatures in the Baltic herring (kaasautor A. Veersalu). // J. Fish Biology 48 (1996) 4
  • Fishes of Estonia (kaasautorid E. Ojaveer, E. Pihu). Tallinn, 2003
  • Do cormorants and fishermen compete for fish resources in the Väinameri (eastern Baltic) area (kaasautor). // Interactions between Fish and Birds: Implications for Managemet. London, 2003
  • Chronology of embryonic development in Baltic herring Clupea harengus membras (kaasautor A. Veersalu). // Eesti TA Toimetised. Bioloogia. Ökoloogia 52 (2003) 1
  • The transition from the Soviet system to a market economy as a cause of instability in the Estonian fisheries sector (kaasautorid M. Vetemaa, R. Eschbaum). // Marine Policy 30 (2006) 6
  • Laboratory-based reproduction success of ruffe, Gymnocephalus cernuus (L.) in brackish water is determined by maternal properties (kaasautorid A. Albert, M. Vetemaa) // Ecol. Freshwater Fish 15 (2006) 2

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab? ERR 04.02.2016

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII" Trt, 1998, lk 83
  • "Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995" (käsikiri), lk 158
  • "Eesti Entsüklopeedia" kd 14, lk 451–452

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.