Tollien Schuurman

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tollien Schuurman (1932)

Tollien Schuurman [toll'iin sh'üürman] (õieti Tollina Wilhelmina Schuurman; 20. jaanuar 1913 Zorgvlied29. jaanuar 1994 Apeldoorn) oli hollandi jooksja.

Ta oli 1930ndatel üks maailma kiiremaid naisi. Juulis 1930 püstitas ta 17-aastasena Friisimaa meistrivõistlustel Joures Hollandi rekordi 100 m jooksus (12,6). Augustis 1930 püstitas ta Hollandi meistrivõistlustel Haagis Hollandi rekordi 80 m jooksus. Ajakirjandus nimetas teda looduslikuks andeks. 1930. aasta naiste maailmamängudel Prahas tuli ta 100 m jooksus (12,6) ja 200 m jooksus (25,8) teiseks. Samal aastal kordas ta Rottevalles Drachteni lähedal maailmarekordit 12,0. Selle aja jooksis ta välja veel üks kord. Aastal 1932 jooksis ta uueks maailmarekordiks 11,9. Mitteametlikult kordas ta seda tulemust 1933. aastal neli korda ja 1934. aastal ühe korra. 13. augustil 1933 jooksis ta 200 m maailmarekordiajaga 24,6.

Los Angelese olümpiamängudelt 1932 oodati Hollandis temalt kuldmedalit. Treener Jan Bijtstra ei saanud temaga kaasa minna, mistõttu sportlane tundis end üksi jäetuna. Schuurman võitis küll eeljooksu, kuid poolfinaalis tegi valelähte, mille tõttu ta kaotas eneseusalduse ja jäi kolmandaks ning lõppvõistlusele ei pääsenud.

Berliini olümpiamängudel 1936, kus peeti tõenäoliseks tema võitu 100 m ja 200 meetri jooksus, 4×100 m teatejooksus ja kaugushüppes, keeldus ta osalemast. Ta pärines Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei pooldajate perekonnast, ja kui Adolf Hitler ei lubanud juutidel mängudest osa võtta, siis otsustas ta hoolimata Kuningliku Hollandi Kergejõustikuliidu (KNAU) survest mänge boikoteerida. Tema loobumise tõttu sai Fanny Koen võimaluse teha debüüdi rahvusvahelistel võistlustel. Schuurmanile tähendas see otsus sportlaskarjääri lõppu.

1948. aasta mängudel Schuurman vanuse tõttu enam osaleda ei saanud. Ta töötas vahepeal hambaarsti assistendina ning hiljem oli tal pediküüritöökoda. Suvel 1948 päästis ta kahe tüdruku elu, kes oleksid Vlielandi saare rannas äärepealt uppunud.

Umbes 1950 asutas ta koos teistega Apeldoornis kergejõustikuühingu Olympic. Ta oli seal treener ning vabal ajal ühingu Vrienden van de KNAU lehe Vriendenband sekretär ja laekur.

Tollien Schuurman suri 81-aastasena 1994. Drachteni kergejõustikuühing Impala andis ühele spordiväljakule tema nime.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]