Toffleri ühiskonnaarengu lained

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Alvin Toffler

Toffleri ühiskonnaarengu lained (Toffler's development society waves) on Alvin Toffleri ja tema naise Heidi Toffleri kirjeldatud kolme tüüpi ühiskonnad, kus iga uus laine tõukab vanemad ühiskonnad ja kultuurid välja.[1]

Põllumajanduslik revolutsioon märgib esimest lainet, industriaalrevolutsioon teist lainet ja kolmas laine on revolutsioon, mille taga on arvutitehnoloogia. Toffleri raamat "Kolmas laine", mis avaldati esmalt 1980. aastal, märgib iga tsivilisatsioonilaine arvatava algusaja. Toffler ei märgi aga täpseid aastaarve, kuna muutused ongi piltlikult öeldes nagu lained, mille algust ja lõppu on raske määrata. Kestis ju esimene laine tuhandeid aastaid, teine laine mõne sajandi ja kolmanda laine elueaks ennustas Toffler vaid mõne dekaadi.[2]

Esimene laine[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajanduslik revolutsioon algas umbes aastal 8000 eKr, kui inimesed alustasid taimekasvatust ja loobusid kütt-korilase kultuurist. Kõigis esimese laine kogukondades nagu Hiinast Indiani, Indiast Aafrikani ning Euroopast Ameerikani oli maapind aluseks kõigele – majandusele, elule, kultuurile, perekonna struktuurile ja poliitikale. Elu keskmeks oli küla. Maa oli nende looduslikuks ressursiks. Inim- ja loomajõud, päike, tuul ja vesi olid nende energiaallikaks, kõik oli taastuv. Inimesed loobusid nomaadlikest eluviisidest, elasid paiksetes kogukondades ja rajasid suuri perekondi, et tööjõust puudust ei tekiks. Nad olid nii tootjad kui tarbijad ning suuremalt osalt ka jätkusuutlikud.[2]

Teine laine[muuda | muuda lähteteksti]

Industriaalrevolutsioon tõi elektri jõul töötavad masinad, mis muutsid inimkonda täielikult. Analüüsides üleminekut esimese laine tsivilisatsioonidest teise lainesse, selgitab Toffler, et muutused tehnosfääris (sünergia tehnoloogia ja jaotamissüsteemide vahel) toobadki esile uusi eluviise, suhtumisi, ideid ja arusaamisi inimühiskonna seisukorrast. Kui esimeses laines olid inimesed nii tootjad kui ka tarbijad, siis teist lainet iseloomustab lahknevus tootmise ja tarbimise vahel. Vähestest said tootjad, enamikust aga said sõltuvad töölised tehastes masinate taga või hoopis valitsusasutustes ja eraettevõtetes, omandades tehase töömudeli – tööaja ja tootmise vastastikune sõltuvus ning ajapõhine tööjaotus.[2]

Kolmas laine[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmas laine on postindustriaalne ühiskond. Toffler lisas, et alates 1950ndate lõpust on enamik riike eemaldumas teise laine ühiskonnast sellesse, mida tema nimetas kolmanda laine ühiskonnaks. Ta juurutas selle iseloomustamiseks uusi sõnu ning mainib enda (nt super-industriaalne ühiskond) ja teiste leiutatud (nt informatsiooniajastu, elektroonikaaeg, maailmaküla, tehnotrooniline ajastu) mõisteid, mis ennustasid teatud astmeni demassiivistamist, mitmekesisust, teadmisepõhist tootmist ja muutuste kiirenemist ühiskonnas.[3]

Arvutitehnoloogia on vähendanud vajadust tööliste masside ja massiivsete süsteemide järele, mis oli iseloomulik teisele lainele. Mobiiltelefon, arvutid ja optiline kaabel on vähendanud vajadust suuremõõtmeliste posti- ja telefonisüsteemide järgi. Telekommunikatsioon ja suhtlus käib küberruumi kaudu. Kolmandat lainet saab nimetada infoajastuks informatsiooni hulga ning selle päritolukohtade kasvamise ja laienemise tõttu, informatsioonile kerge ligipääsetavuse tõttu, suurema hulga kättesaadava kirjaliku materjali tõttu, audiovisuaalmeedia ja sotsiaalmeedia tõttu.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]