Timothée Chalamet

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Timothée Hal Chalamet [a] (sündinud 27. detsembril 1995) on Ameerika näitleja. Näitlejakarjääri alustas ta lühifilmides mängimisega, peale mida esines 2012. aastal draamasarjas "Kodumaa". Kaks aastat hiljem debüteeris Chalamet oma esimeses täispikas draamafilmis "Mehed, naised ja lapsed" ning näitles Christopher Nolani ulmefilmis "Interstellar".

2017. aastal sai Chalamet laiemalt avalikkusele tuntuks Elio Perlmani kujutamisega Luca Guadagnino romantilises draamafilmis "Kutsu mind oma nimega", pärast mida ilmus ta dramaatilistes noortefilmides "Kuumad suveööd" ja"Lady Bird" ning vesternis "Vaenulikud". Tema esinemise eest filmis "Kutsu mind oma nimega" nomineeriti ta parima meespeaosatäitja Oscarile, tehes temast selles kategoorias kolmanda noorima nominendi. Seejärel kehastas Chalamet narkomaanist teismelist draamafilmis "Beautiful Boy" (2018), mille eest nomineeriti ta BAFTA parima meeskõrvalosatäitja auhinnale. 2019. aastal kehastas Chalamet draamafilmides "The King" ja "Väikesed naised" vastavalt kuningas Henry V ja Theodore Laurence'it.

2016. aastal mängis ta peaosas John Patrick Shanley autobiograafilises näidendis "Prodigal Son". Selle näitlemistöö eest võitis Chalamet Lucille Lorteli auhinna ning ta nomineeriti Drama League auhinnale.

Elu ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Varane elu[muuda | muuda lähteteksti]

Chalamet sündis New Yorgis Manhattani linnaosas ning ta kasvas üles Hell's Kitcheni rajoonis.[4] Tema vanemad on Nicole Flender (The Corcoran Groupi kinnisvaramaakler[5] ning endine Broadway tantsija) ja Marc Chalamet (UNICEFi toimetaja).[6][7] Tema ema, kolmanda põlvkonna newyorklane, on juut (pärit Vene juutide ja Austria juutide perekonnast). Tema isa on Nîmesist pärit protestantliku taustaga prantslane. [8][9][10] Chalameti vanem õde Pauline (sündinud 1992) on näitlejanna ning elab Pariisis. Chalameti emapoolne onu Rodman Flender on filmitegija, tema emalpoolne tädi Amy Lippman on teleprodutsent ja kirjanik, emapoolne vanaisa Harold Flender oli stsenarist ja emapoolne vanaema Enid Flender on endine Broadway tantsija. [11]

Chalamet räägib vabalt inglise ja prantsuse keelt. [b] [13] Tal on topeltkodakondsus Ameerika Ühendriikides ja Prantsusmaal.[14] Lapsena veetis Chalamet suved Le Chambon-sur-Lignonis,[15] väikeses Prantsuse külas Lyonist kahe tunni kaugusel, oma isapoolsete vanavanemate kodus. Tema isapoolne vanaema oli kanadalanna, kuid ta kolis hiljem Prantsusmaale.[16] Chalamet tõdes, et tema Prantsusmaal veedetud aeg tõi temas esile kultuuriidentiteedi konflikte.[17] "Kui ma seal olin, muutusin ma enda prantslasest versiooniks," rääkis ta ajalehele La Presse. "Imbusin täielikult kultuuri ja nägin isegi unenägusid prantsuse keeles." [18] Chalamet lapsepõlveunistus oli saada elukutseliseks jalgpalluriks. Ta oli 13-aastaselt Prantsusmaal laste jalgpallilaagris treener.

Chalamet õppis PS 87 William T. Shermani algkoolis ja hiljem kõrgetasemelises Delta programmis MS 54 Booker T. Washingtoni põhikoolis. Delta programmi kogemust nimetas ta "viletsaks kolmeks aastaks", kuna kooli akadeemilises keskkonnas puudus tal loominguline väljund. Vastuvõtt Fiorello H. LaGuardia muusika- ja kunsti- ning etenduskunstide keskkooli sai tema näitlemisarmastuse alguseks.[19]Harry Shifmanile, ühele LaGuardia draamaõpetajale, avaldas Chalameti prooviesinemine nii suurt muljet, et too nõudis Chalameti vastuvõtmist kooli, ehkki vestlusvoorus oli tema vastuvõtust juba keeldutud.[20] Ta lõpetas kooli 2013. aastal ja mängis koolimuusikalides "Kabaree" ja "Sweet Charity".[21][22] Ta on ka YoungArts projekti vilistlane.[23]

Pärast keskkooli (17-aastaselt) õppis Chalamet ühe aasta Columbia Ülikoolis, olles oma erialaks valinud kultuuriantropoloogia.[15][24] Hiljem vahetas ta koole, et vabamalt jätkata oma näitlejakarjääri,[25] kuna tal oli pärast "Interstellari" filmis mängimist keeruline uuesti Columbiasse assimileeruda.[26] Columbiast lahkudes, kolis Chalamet Bronxi linnaossa.[27][6]

2008–2016: Varased rollid[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsena ilmus Chalamet mitmes telereklaamis ja näitles kahes lühi-, õudusfilmis: "Sweet Tooth" ja "Clown". Ta tegi oma televisioonidebüüdi sarjas Law & Order (2009), mängides seal mõrvaohvrit.[15] Sellele järgnes väike roll telefilmis "Loving Leah" (2009). 2011. aastal tegi ta oma lavadebüüdi Off-Broadway noortekomöödia näidendis "The Talls ", milles ta mängis seksuaalselt uudishimulikku 12-aastast Nicholat. New York Daily Newsi teatrikriitik kirjutas: "Chalamet tabab lõbusalt äsjase teismelise ärkavat uudishimu seksi kohta." [28][29] 2012. aastal olid tal rollid draamasarjas "Royal Pains" ja kriitikute poolt tunnustatud spioonipõnevikus "Kodumaa", milles mängis asepresidendi mässumeelset poega. Chalamet koos ülejäänud osatäitjatega nomineeriti Screen Actors Guild Award for Outstanding Performance by an Ensemble in a Drama Series auhinnale.[30]

2014. aastal tegi Chalamet oma täispika filmi debüüdi kõrvalosatäitjana Jason Reitmani dramaatilises komöödias "Mehed, naised ja lapsed".[31] Samal aastal mängis ta Christopher Nolani filmis "Tähtedevaheline" Matthew McConaughey tegelaskuju poega Tom Cooperit.[32] Filmi hinnati kõrgelt, kriitikud kiitsid osatäitjate etteasteid ja see teenis üle 675 miljoni dollari.[33][34][35] 2014. aastal mängis Chalamet peategelase nooremat versiooni komöödiafilmis "Worst Friends". [36] Aastal 2015 mängis Chalamet Andrew Droz Palermo fantaasiapõnevikus "One & Two", kehastades Zaci rolli, kes koos oma õega hakkab uurima nende ebatavalisi võimeid ja tumedaid peresaladusi peale nende ema haigestumist. Film esilinastus Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil, kus see sai nii kiitvaid kui laitvaid arvustusi.[37][38][39] Chalameti järgmine roll oli näitleja James Franco tegelaskuju Stephen Elliotti teismelise versiooni mängimine Pamela Romanowsky filmis "The Adderall Diaries".[40] Oma 2015. aasta viimases rollis mängis Chalamet Charlie Cooperit, Diane Keatoni jaJohn Goodmani tegelaskujude tusast pojapoega jõulukomöödias "Love the Coopers", mida arvustati negatiivselt.[41]

Chalamet on märkinud, et pärast tema rolli "Tähtedevahelises", millest ta lootis oma karjääri tõelist õide puhkemist, ebaõnnestusid paljud tema katsed rolle saada filmides nagu näiteks "Neoondeemon", "Kõiksuse teooria", "Miss Peregrine'i kodu ebaharilikele lastele" ja "Valge poiss nimega Rick".[27]

Auhinnad ja nominatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Chalamet nomineeriti tema etteaste eest filmis "Kutsu mind oma nimega" parima meespeaosatäitja Oscarile.[42] Samuti nomineeriti ta BAFTA auhinnale, Kuldgloobuse auhinnale, Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale ja Critics' Choice auhinnale - kõik parima meespeaosatäitja kategoorias[43][44][45] Chalamet pälvis tunnustust ka oma rolli eest filmis "Lady Bird", saades nominatsioonid Critics' Choice filmi auhinnale ja Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale koos oma kaasnäitlejatega.[46] "Beautiful Boy" filmis näitlemise eest nomineeriti ta Kuldgloobuse auhinnale, BAFTA auhinnale Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale ja Critics' Choice auhinnale - kõik parima meeskõrvalosatäitja kategoorias.[47][48][49]

  1. "Don't Talk | Armie Hammer and Timothée Chalamet from CALL ME BY YOUR NAME". YouTube. Alamo Drafthouse. 27. november 2017. Vaadatud 13.01.2018. 
  2. "Timothée Chalamet on His Dream Roles and 'Homeland'". Teen Vogue. 1. oktoober 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.02.2019. Vaadatud 17.02.2019. 
  3. Barrett, Devin (6. veebruar 2018). "Timothée Chalamet by Frank Ocean". V Man. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.02.2019. Vaadatud 17.02.2019. 
  4. "Timothée Chalamet". Golden Globes. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 13.12.2017. 
  5. Gould Keil, Jennifer. "This fancy Upper West Side townhouse housed a sitcom star". New York Post. 
  6. 6,0 6,1 Riley, Daniel (14. veebruar 2018). "The Arrival of Timothée Chalamet". GQ. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 25.04.2018. 
  7. Piette, Jérémy (26. veebruar 2018). "Timothée Chalamet, appelez-le par son nom" [Timothée Chalamet, call him by his name]. Libération (prantsuse keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 2.03.2018. 
  8. Kellaway, Kate (15. oktoober 2017). "Call Me By Your Name's Oscar-tipped double act on their summer of love". The Guardian. London. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 13.04.2018. 
  9. Bloom, Nate (29. märts 2018). "Celebrity Jews: Timothée Chalamet & TV Catch-Up". The Jewish News. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 25.04.2018. "son of an American Jewish mother and a French Protestant father." 
  10. "Oscars: Hollywood s'arrache Timothée Chalamet, un Franco-Américain de 22 ans". LExpress.fr (prantsuse keeles). 4. märts 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.03.2019. Vaadatud 10.02.2019. 
  11. Nepales, Ruben V. (9. veebruar 2018). "Will Timothée Chalamet be the youngest Oscar best actor winner at 22?". Philippine Daily Inquirer. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 27.04.2018. 
  12. "You're Probably Pronouncing Timothée Chalamet's Name Wrong". ScreenRant.com. 6. oktoober 2019. 
  13. Boudsocq, Stéphane (28. veebruar 2018). ""La Ch'tite famille" et "Call Me By Your Name" dans les sorties de la semaine". RTL (prantsuse keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 15.06.2018. 
  14. Goldberg, Jacky (6. veebruar 2018). "Rencontre avec Timothée Chalamet, "the next big thing" du cinéma hollywoodien". Les Inrockuptibles (prantsuse keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 13.06.2018. Vaadatud 13.06.2018. 
  15. 15,0 15,1 15,2 Herman, James Patrick (6. veebruar 2015). "Timothée Chalamet – Takes off in Interstellar". Verge Magazine. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.02.2015. 
  16. Demars, Céline (3. märts 2018). "Les racines auvergnates de Timothée Chalamet, nouveau chouchou d'Hollywood à 22 ans". La Montagne (prantsuse keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 15.06.2018. 
  17. Marotta, Jenna (17. november 2017). "'Call Me by Your Name': Timothée Chalamet is Learning How to Be a Man, Onscreen and Off". IndieWire. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 23.01.2018. 
  18. Lussier, Marc-André (15. detsember 2017). "Timothée Chalamet, nouvelle étoile du cinéma mondial". La Presse (prantsuse keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 23.01.2018. 
  19. "PeopleHop: Timothée Chalamet". Bwog. 19. september 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 27.08.2017. 
  20. "Prodigal Son Playwright John Patrick Shanley & Star Timothee Chalamet on the Pain, Poetry & Pride of Revisiting 15". Broadway.com. 
  21. Freedman, Adrianna Chaviva (5. veebruar 2018). "Timothee Chalamet Is The Youngest In 80 Years To Be Nominated For Best Actor". The Forward. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 27.04.2018. 
  22. Bell, Crystal (27. veebruar 2018). "Timothée Chalamet Is Still Learning How To Be A Leading Man". MTV News. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 25.04.2018. "Chalamet learned the craft, while trying out for school productions of Cabaret and Sweet Charity" 
  23. "2013 YoungArts Winners". YoungArts. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 9.12.2017. 
  24. West, James (31. märts 2018). "Back in the day with Timothée Chalamet". HERO Magazine (avaldatud 30. aprill 2015). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 31.03.2018. "I'm at Columbia University in New York, majoring in cultural anthropology." 
  25. Kaufman, Amy (17. november 2017). "Timothée Chalamet is Hollywood's next big thing with 'Call Me by Your Name' and 'Lady Bird'". Los Angeles Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 28.04.2018. 
  26. McConaughey, Matthew (2. juuni 2017). "Timothée Chalamet". Interview. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.06.2018. Vaadatud 9.08.2017. "Anyway, I did a year at Columbia, and I just kind of floundered. Maybe it wasn’t the right place for me. [...] Columbia takes a wholehearted academic commitment that I think I have in me, but it was just not where my mind was at the time. I’d just left working a month and a half in Canada with my favorite director and you, one of my favorite actors, and had to go back into a structured environment. It was just hard." 
  27. 27,0 27,1 Rothkopf, Joshua (5. oktoober 2018). "Timothée Chalamet: 'I don't know how the f**k any of this happened'". TimeOut London. TimeOut Group Plc. Vaadatud 15.01.2020. 
  28. Isherwood, Charles (16. august 2011). "A 17-Year-Old Beanstalk From a Wholesome '70s Family Is Eager to Go Far Out". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 9.08.2017. 
  29. Dziemianowicz, Joe (16. august 2011). "'The Talls' review: Family drama is familiar story, but excellent acting gives play extra boost". New York Daily News. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 9.08.2017. 
  30. Blake, Meredith (12. detsember 2012). "SAG award nominations: Cable dramas and network sitcoms dominate". Los Angeles Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 9.08.2017. 
  31. "Men, Women & Children Reviews". Metacritic. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 19.09.2018. 
  32. Sneider, Jeff (15. juuli 2013). "Christopher Nolan Casting Young 'Homeland' Actor in 'Interstellar' (Exclusive)". TheWrap. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 9.08.2017. 
  33. Greene, Andy (8. aprill 2015). "Readers' Poll: The 20 Best Movies of the 2010s So Far". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 21.07.2017. 
  34. Anand, Gautam (6. november 2014). "Review: 'Interstellar' is Awe-Inspiring". The Cinemaholic. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.02.2017. Vaadatud 21.07.2017. 
  35. Travers, Peter (4. detsember 2014). "10 Best Movies of 2014". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 21.07.2017. 
  36. "Worst Friends (2014)". Rotten Tomatoes. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 12.08.2017. 
  37. Debruge, Peter (12. veebruar 2015). "Berlin Film Review: 'One & Two'". Variety. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 19.09.2018. 
  38. Gold, Daniel M. (13. august 2015). "Review: 'One & Two' Exposes Dangers of Trying to Control Teenagers". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 19.09.2018. 
  39. "One & Two (2015)". Rotten Tomatoes. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 24.12.2015. 
  40. "The Adderall Diaries (2016)". Rotten Tomatoes. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 19.04.2016. 
  41. "Love the Coopers (2015)". Rotten Tomatoes. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2018. Vaadatud 24.04.2016. 
  42. "The 90th Academy Awards (2018) Nominees and Winners". Academy of Motion Picture Arts and Sciences (AMPAS). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.03.2018. Vaadatud 23.01.2018. 
  43. "BAFTA Awards: 2018 Complete Winners List". Variety. 18. veebruar 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.02.2018. Vaadatud 20.02.2018. 
  44. Merry, Stephanie; Yahr, Emily (11. detsember 2017). "Golden Globes nominations 2018: Complete list of nominations". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.02.2018. Vaadatud 11.12.2017. 
  45. Nordyke, Kimberly (21. jaanuar 2018). "SAG Awards: Complete List of Winners". The Hollywood Reporter. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2018. Vaadatud 21.02.2018. 
  46. Kilday, Gregg (6. detsember 2017). "Critics' Choice Awards: 'The Shape of Water' Leads With 14 Nominations". The Hollywood Reporter. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.02.2018. Vaadatud 19.01.2018. 
  47. "Winners & Nominees 2019". www.goldenglobes.com (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 20.12.2018. Vaadatud 9.01.2019. 
  48. "EE British Academy Film Awards Nominees in 2019". www.bafta.org (inglise keeles). 9. jaanuar 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.01.2019. Vaadatud 9.01.2019. 
  49. "Announcing the Nominees for the 24th Annual Critics' Choice Awards". Critics' Choice Awards (en-US keeles). 10. detsember 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.08.2019. Vaadatud 9.01.2019. 


Viitamistõrge: Olemas on <ref>-silt rühma "lower-alpha" jaoks, aga puudub vastav silt <references group="lower-alpha"/>.