Mine sisu juurde

Tiiu Tepandi

Allikas: Vikipeedia

Tiiu Tepandi (ka Tio Tepandi[1]; sündinud 23. novembril 1947 Lüganusel) on eesti kunstnik ja lavastaja.

Ta on lõpetanud 1966. aastal Tallinna 46. Keskkooli. Aastatel 1966–1971 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas selle tööstuskunsti erialal professor Bruno Tombergi õpilasena.

1972–1983 oli ta kunstnik-lavastaja Vanemuise teatris.[2] Aastatel 19841988 töötas ta peakunstnikuna Vene Draamateatris, kus lavakujunduste kõrval organiseeris ka suure teatrisaali restaureerimise Fritz Matti abil. Aastatel 19941999 töötas ta Eesti Rahvusraamatukogu peakunstnikuna, kus muuhulgas kujundas legendaarse Eduard Wiiralti töödest esindusliku galerii.[3]

Töötas vabakutselisena Gotlandil.

  • "Marie Under" (ligi 300 fotoga pildialbum elu ja loomingu ülevaadetega). Koostajad Rutt Hinrikus, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Tio Tepandi. Eesti Kirjandusmuuseum ja Ilmamaa, Tartu 2003, 288 lk [4]
  • "Evaldi armastus. Kirjad" (Evald Hermaküla kirjad oma esimesele abikaasale Riinale aastaist 1964–69). Koostaja ja kujundaja Tio Tepandi. Tänapäev. Tallinn 2005, 206 lk [5][6][7]
  • 2018 – mälestusnäitus "Voldemar Haas 120" [8]
  • 2018 – fotonäitus "Marie Under 135" [9]

Sündis Aa mõisa aedniku Aleksander Vögeli lapselapsena. Vanavanaisa oli Aa mõisa rätsep. Suguvõsa elas Aa's üle 300 aasta. Mälestused sünnikohast, selle ilust ja harmooniast on kunstnikku alati saatnud ja mõjutanud

Ta oli aastast 1969 abielus Tõnu Tepandiga.

  1. Tepandi, Tiiu - Eesti Entsüklopeedia
  2. Eesti Rahvusbibliograafia[alaline kõdulink]
  3. https://web.archive.org/web/20150608123724/http://www.sirp.ee/archive/2000/17.03.00/Uudis/uudis1-1.html (vaadatud 07.06.2015)
  4. Marie Under - Raamat (WorldCat)
  5. Delfi: Evaldi kirjad Riinale
  6. Evaldi Armastus - Raamat
  7. Hermaküla, Evald - Eesti Entsüklopeedia
  8. "Linnateatris avatakse lavastuskunstnik Voldemar Haasi mälestusnäitus". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2019. Vaadatud 31. mail 2019.
  9. Ants Laikmaa muuseumis saab näha fotonäitust Marie Underist