Thorstein Veblen

Allikas: Vikipeedia
Thorstein Veblen

Thorstein Bunde Veblen (30. juuli 18573. august 1929) oli norra päritolu Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja majandusteadlane. Koos John R. Commonsiga asutas ta institutsionaalse majandusteaduse liikumise. Ta on tuntud USA majanduse kriitikuna. Tema tuntuim raamat on "The Theory of the Leisure Class" (1899).

Vebleni institutsionaalne lähenemine majandusteadusele põhines kahel neoklassikalise ökonoomika alustalal:

  1. Marshalli nõudluskõver ja
  2. veendumus, et töölised töötavad ainult sellepärast, et neile makstakse, mitte töö enda pärast.

Põhiliselt kritiseeris Veblen neoklassikuid marginalistliku lähenemise pärast, ta ei jaganud arvamust, et majandussüsteem liigub järk järgult oma tasakaaluasendi poole, ja eitas üldise tasakaalu võimalikkust.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Thorstein Veblen sündis Ameerikas 1857. aastal Norra emigrantide peres. Tema lapsepõlv oli võrdlemisi vaene. Majandusteaduse asemel õppis Veblen Yale'i Ülikoolis filosoofiat. Lõpetanud Yale'i Ülikoolis doktorantuuri, pakuti talle tööd Cornelli ökonoomika õpetajana. Weblen kirjutas mitmeid tollel ajal ebatüüpilisi teoseid, nagu "Majandusteooria ja naiste riided", "Naiste barbaarne staatus" jne. Tema õpetamisstiil oli noriv ja kiusav, tihti palus ta enamikul oma õpilastest majandusteadusega tegelemine lõpetada, ja ta oli tänulik, et enamik teda kuulda võttis.

Aastal 1899 avaldas Veblen oma tuntuima teose "The Theory of Leisure Class", mis kritiseeris neoklassikalist tarbijateooriat. Kui neoklassikud eeldasid, et inimesed on tarbimisotsustes sõltumatud, siis Veblen väitis, et nad seda ei ole. Enamik inimesi on oma otsustes sõltuvuses sellest, mida teised tema ümber teevad, mis on moodne jne. Enese alalhoiu instinkt on küll esmane, mida inimesed tunnevad, kuid peale selle mõjutavad enamasti inimese otsuseid siiski sotsiaalne staatus ja omandisuhted. Vebleni vaatlused on enam tunnustust leidnud küll sotsioloogide, mitte majandusteadlaste silmis.

Aastal 1950 kirjutas professor Harvey Leibenstein artikli "Vebleni efektidest", kus ta väitis, et Marshalli nõudluskõverad kaotavad tihti oma tähenduse. Nõudlus "Vebleni kaupade" järgi sõltub kauba kogusest ja tarbija subjektiivsest arvamusest hinna kohta, mida teised tarbijad arvavad teda olevat selle kauba eest maksnud.

Veblen ei koostanud mingit kindlat majandusmudelit, ja arvas, et ka mitte keegi teine ei suuda seda teha. Veblenit on alati peetud teistmoodi ja mõnusaks lugemiseks.