Institutsionaalne majandusteadus

Allikas: Vikipeedia

Institutsionaalne majandusteadus on suunatud inimeste loodud institutsioonide rollide mõistmisele majanduselus toimuvates tegevustes.

USA-s oli institutsionaalne majandusteadus peamine majandusteaduse suund ja seda esindasid sellised majandusteadlased nagu Thorstein Veblen, Wesley Mitchell ja John R. Commons. Mõned institutsionalistid käsitlevad institutsionalismi esindajana ka Karl Marxi, kuna ta kirjeldas kapitalismi kui ajalooliselt sidusat süsteemi. Teised institutsionalistid ei nõustu Marxi kirjeldusega, kuna ta ei käsitlenud kesksena mitte turge, raha ja tootmise eraomandust, vaid neid kõiki kui indiviidide tegevuse tulemust.

Institutsionalism tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevases institutsionalismis on mitu suunda: uus-institutsionalism, mida esindab Nobeli auhinna saanud Douglass North, ja institutsionaalne poliitiline ökonoomia ning "vana" või "kriitiline" institutsionalim (millele vastandub radikaalselt neoklassikaline majandusteadus) ning mida seostatakse Cambridge'i majandusteadlase Ha-Joon Changi, Daniel Bromley (Wisconsin-Madison Ülikool), Warren Samuelsi (Michigani Ülikool) ja Geoffrey Hodgsoniga Hertfordshire' Ülikoolist. Institutsionaalse majandusteaduse muutumist peavooluks võib jälgida sellisete Nobeli auhinna võitjate nagu Daniel Kahnemani, Thomas Schellingu, Gunnar Myrdali ja Herbert Simoni töödes.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]