Thomas Haynes Bayly

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Thomas Haynes Bayly

Thomas Haynes Bayly (ka Bayley; 13. oktoober 1797 Bath, Somerset, Inglismaa22. aprill 1839 Cheltenham, Inglismaa) oli inglise luuletaja, laulukirjutaja, näite- ja romaanikirjanik ning publitsist.

Thomas Bayly sündis Bathi mõjuka kodaniku Nathaniel Bayly ainsa lapsena. Tema emapoolsete lähedaste sugulaste seas olid Stamfordi ja Warringtoni krahvid ning paruness Le Despencer. Juba väga varases nooruses ilmutas Bayly luuleannet, kaheksa-aastaselt dramatiseeris ta ühe loo oma juturaamatuist. Winchesteri koolis lõbustas ta end, avaldades nädalalehte, mis kajastas kooli juhataja ja õpilaste tegemisi. Seitsmeteistkümneseks saades asus ta tööle oma isa kontoris, kavatsedes õppida juurat, kuid pühendus peatselt ajakirjadele humoorikate artiklite tõlkimisele ning avaldas raamatukese pealkirjaga "Rough Sketches of Bath" ("Rohmakaid visandeid Bathist"). Otsides tõsisemat tööd, tahtis ta hakata vaimulikuks. Isa toetas Thomase kavatsusi ning lasi tal astuda St Mary Halli Oxfordi Ülikoolis. Ent kuigi noormees jäi ülikooli kolmeks aastaks, ei keskendunud ta oma jõupingutustes akadeemilistele õpingutele. Lohutamaks end pärast varajast õnnetut armastust, reisis Bayly Šotimaale ning külastas seejärel Dublinit. Ta liikus Iirimaa pealinna kõrgseltskonnas, kus paistis silma erateatrietendustel ning saavutas esimese edu ballaadiautorina.[1]

1824. aasta jaanuaris naasis Bayly Londonisse. Selleks ajaks oli ta loobunud vaimulikukarjääri plaanidest ning otsustanud saavutada kuulsuse luuletajana. 1826. aastal abiellus ta Benjamin Hayesi tütrega Marble Hillist Corki krahvkonnas. Bayly kirjanikutöö osutus tollal väga tulusaks ning naise kaasavara kasvatas ta sissetulekut veelgi. Kui noorpaar peatus lord Ashtowni villas nimega Chessel Southamptoni jõe ääres, kirjutas Bayly romantilistel asjaoludel laulu "I'd be a Butterfly" ("Oleksin liblikas"), mis sai kiiresti populaarseks. Peagi avaldas ta kolmeköiteline romaani "The Aylmers", jutustuse "A Legend of Killarney" ("Killarney legend"), mille oli kirjutanud toda Iirimaa piirkonda külastades, ning arvukalt laule ja ballaade, mis ilmusid kahes kogumikus nimedega "Loves of the Butterflies" ("Liblikate armud") ja "Songs of the Old Château" ("Vana lossi laulud"). [1]

Loobunud elust Bathis, kolis Bayly Londonisse. Seal pühendus ta ballaadide ja näitemängude kirjutamisele, millest mõnigi kohe populaarseks sai. Sama saatus ei saanud siiski osaks ta näidendile "Perfection" ("Täiuslikkus"), mida tänapäeval peetakse ta parimaks draamateoseks. Bayly kritseldas selle väikese komöödia oma märkmikku, reisides tõllaga Bathist Londonisse. Mitu teatrijuhti lükkas näidendi tagasi, kuni lõpuks avastas selle voorused tuntud näitlejanna Madame Vestris, kes ka ise lavastuses osaledes palju kiitust pälvis. Esietendusel viibinud lord Chesterfield kuulutas, et ta pole kunagi näinud paremat farssi. Näidend kujunes eraetenduste lemmikuks ning kord esitas seda isegi trupp, millesse kuulusid Londonderry markkrahvinna, lord Castlereagh ja Sir Roger Griesly. "Perfectioni" järel kirjutas Bayly rea populaarseid draamasid.[1]

1831. aastal sattus Thomas Bayly rahalistesse raskustesse. Ta oli investeerinud oma osa abieluvarast söekaevandustesse, mis ei osutunud tulusaiks. Tema naise vara Iirimaal haldav agent ei suutnud anda sellest rahuldavat ülevaadet. Hiljem leiti siiski teine agent, kes muutis omandi taas tulusaks, kuid vahepeal langes Bayly masendusse ning kaotas mõneks ajaks kerguse ja nõtkuse, mis olid ta luule nii populaarseks muutnud.

Samuti sai kannatada Bayly tervis, ehkki lühike reis Prantsusmaale aitas tal võita tagasi suurema osa oma varasemast vaimsest paindlikkusest. Sel ajal kirjutatud luuletus "The Bridesmaid" ("Pruutneitsi") pälvis meelitava kiituskirja Sir Robert Peelilt ning andis teema ühe tollase kuulsa kunstniku silmapaistvale maalile. Pärast varanduse kaotamist kirjutas Bayly hoolsalt lavatükke ning tootis lühikese ajaga suisa 36 näidendit. 1837. aastal ilmus tema raamat "Weeds of Witchery" ("Nõiakunsti umbrohud"), mida arvustades nimetas üks prantsuse kriitik teda "Inglise romansi Anakreoniks". Ajupalaviku hoog raskendas tal teoste kirjutamist, mille asjus Baylyl oli kokkulepe kirjastaja Richard Bentleyga. Bayly täitis tellimuse, kirjutades veel puruhaigena kolmeosalise humoorika romaanisarja "Naiste headus", mis ilmus 1837. aastal. Sari koosneb kaksikromaanist "Kate Leslie" ja iseseisvast jutustusest "David Dumps ehk Eksisammude virvarr" ("David Dumps, Or: the Budget of Blunders"; eesti keeles 2015 Kalevi Kvelli tõlkes). Ent paranemisele järgnesid vaid uued, vaevalisemad haigused. Bayly lootis veel taastuda, kuid kollatõvele järgnes ödeem ning 1839. aastal kirjanik suri. Ta maeti Cheltenhami, epitaafi kirjutas Bayly sõber Theodore Hook.[1]

Bayly tuntumate laulude seas on "Old House at Home", "I'd Be a Butterfly", "Oh No, We Never Mention Her", "She Wore a Wreath of Roses", "The Mistletoe Bough" ja "Long, Long Ago". Viimane neist elas läbi uuestisünni, kui sellele 1939. aastal kirjutati uued sõnad. See versioon sai tuntuks 1942. aastal Glenn Milleri esituses hittloona "Don't Sit Under the Apple Tree (With Anyone Else but Me)". NSV Liidus tehti sellest ka pioneerilaul, mida Eesti NSV-s lauldi sõnadega:

Kõlava lauluga läheb me rühm,
püsti on pead, sirged on read.
Meiega, sõbrake, pea sammu üht,
nõnda on marssida hea.
Me lapsed Lenini, me lapsed Stalini,
on meile lahti kõik maailma teed...

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stephens, John Russell. "Bayly, Nathaniel Thomas Haynes (1797–1839)". Oxford Dictionary of National Biography. Oxford University Press.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]