The Price of Salt
"The Price of Salt" on 1952. aastal avaldatud romaan, mille autor on Patricia Highsmith.[1] Raamat anti alguses välja Claire Morgani pseudonüümi all. 1990. aastal ilmus romaan kirjaniku pärisnime all ja pealkirjaga "Carol". Järelsõnas on autor kirjutanud, et romaan on osaliselt autobiograafiline.[2] See oli esimene lesbiromaan, mis ei lõppenud tragöödiaga ega heteronormatiivse ideoloogia juurde tagasipöördumisega.[1]
Romaani põhjal valmis 2015. aastal film "Carol".[1] Raamatut ei ole eesti keelde tõlgitud.
Loomislugu[muuda | muuda lähteteksti]
Autor[muuda | muuda lähteteksti]
Patricia Highsmith (1921–1995) oli psühholoogiliste trilleritega tuntust kogunud Ameerika kirjanik. Oma elu jooksul kirjutas Highsmith kokku 22 romaani. Tema esimene romaan "Võõrad rongis" ilmus 1950. aastal. Tuntud on ka Highsmithi viieosaline raamatusari, mille peategelane on Tom Ripley.[3] Autorilt on ilmunud ka novellikogumikke. Tema teoste süžeed on valdavalt sünged ning sisaldavad vägivalda ja kinnisideid.[4]
Inspiratsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Autor töötas 1948. aasta jõuluhooajal Manhattanil kaubamaja mänguasjade osakonnas. Romaani jaoks sai ta inspiratsiooni hetkest, mil kohtas tööl blondi elegantset abielunaist New Jerseyst. Naise nimi oli Kathleen Wiggins Senn ja ta tellis autori käest oma tütrele jõuludeks nuku. Kõige rohkem kolm minutit kestnud kohtumisest sündis idee kirjutada romaan. Autor kirjutas süžee valmis kohe pärast Senniga kohtumist ning selleks kulus ainult kaks tundi.[5]
Kuigi romaani süžee oli inspireeritud blondist naisest, keda Highsmith ei tundnud, on romaanis viiteid ka tema isiklikele suhetele Virginia Kent Catherwoodiga ja Kathryn Hamill Coheniga.[6]
Phyllis Nagy, stsenarist ja Highsmithi sõber, on öelnud, et kuna romaan oli kirjutatud Therese’i vaatenurgast, oli see põhimõtteliselt Highsmithi sisemonoloog ning raamatus polnud Therese mitte karakter, vaid autori alter ego.[7]
Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Therese Belivet on 19-aastane noor naine, kelle unistus on saada teatris lavakujundajaks. Ta elab Manhattanil ja on suhtes Richardiga, mehega keda ta tegelikult ei armasta, mistõttu tunneb ta end tihti üksildasena. Enne jõule kaubanduskeskuse mänguasjaosakonnas tööl olles kohtab Therese kaunist blondi naist elegantses kasukas. Naine annab talle oma aadressi, kuhu ostud kohale toimetada, ja oma nime – Carol Aird. Therese on naisest võlutud ning saadab talle impulsiivselt jõulukaardi. Carol, kellel on käsil lahutus ning kes end samuti tihti üksildasena tunneb, kutsub Therese’i lõunale, et teda kaardi eest tänada. Sellest alates veedavad naised järjest rohkem aega koos ning Therese kiindub Carolisse. Richard peab seda lihtsaks koolitüdruku armumiseks, kuid Therese arvab, et see on midagi enamat.
Kuna Caroli abikaasa Harge teab, et Carol on varem olnud romantilises suhtes oma sõbranna Abbyga, kahtlustab ta, et ka Therese’i ja Caroli vahel on midagi sõprusest enamat. Seepärast viib Harge nende ühise tütre Rindy enda juurde elama. Carol kaotab lahutuse jõustumise ja hooldusõigusega seotud kohtuasja lahenemiseni võimaluse oma tütart näha.
Pingete maandamiseks otsustab Carol võtta ette reisi Lääne-Ameerikasse ning kutsub Therese’i endaga kaasa. Reisil ütleb Therese Carolile, et armastab teda. Nende tunded on vastastikused. Nad alustavad nii emotsionaalselt kui füüsiliselt intiimset suhet.
Varsti pärast seda saavad naised teada, et Harge’i palgatud eradetektiiv on neid reisil jälitanud ja Caroli homoseksuaalsuse kohta tõendeid kogunud, mida kohtus tema vastu kasutada saaks. Nebraskas nõuab Carol, et detektiiv tõendid talle üle annaks, kuid selgub, et detektiiv oli jõudnud salvestised ja muud tõendid juba New Yorki saata. Seepeale otsustab Carol sinna tagasi sõita ja oma õiguste eest seista. Ta lubab esimesel võimalusel Therese’i juurde tagasi pöörduda. Lõpuks kirjutab Carol siiski Therese’ile kirja, milles ütleb, et nad ei saa enam kohtuda, sest ta on otsustanud hooldusõiguse eest võidelda.
Hiljem selgub, et Caroli homoseksuaalse kohta olid vettpidavad tõendid ning Carol nõustus kokkuleppega, et Harge saab tütre ainuhooldusõiguse. Carol ei soovinud, et tõendeid kohtus avalikustataks.
Murtud südamega pöördub Therese tagasi New Yorki. Therese leiab endale uue töö. Mõne aja pärast kohtuvad naised Caroli palvel üle pika aja uuesti. Carol räägib Therese’ile, et ta polnud nõus oma elu Harge’i nõudmiste järgi elama, ja et Rindy elab nüüd mehe juures. Carol ütleb, et armastab Therese’i ja kutsub ta oma uude korterisse elama. Therese on ikka veel haavatud sellest, et Carol ta üksi läände oli jätnud, ja lükkab kutse tagasi.
Õhtu jooksul tunneb Therese enda sees kasvavat üksindust ja järsku saab midagi tema jaoks selgeks. Ta otsustab Caroli üles otsida. Kuna ta teab, et Carol veedab oma õhtut sõpradega lähedalasuvas restoranis, kiirustab ta sinna. Nende pilgud kohtuvad üle suure saali ning Therese kõnnib Caroli poole.
Peamised teemad[muuda | muuda lähteteksti]
Heteronormatiivne äärelinn ja vaba suurlinn[muuda | muuda lähteteksti]
Romaanis sümboliseeris Caroli ja Harge’i tüüpiline keskklassi äärelinna kodu heteronormatiivset ideaali 1950ndate ühiskonnas. Majas olid asjad hoolikalt välja valitud ja kõigel oli oma koht, nii klaveril, teenijannal kui naisel. Kui Therese Carolit külastas, otsisid nad endale majas kohta, kus olla, kuid ei sobitunud sinna keskkonda. Majas ei saanud naised oma tõelisi tundeid avaldada, sest Therese pidi end Harge’i eest peitma. Seevastu oli New York suurlinnana koht, kus peategelased said olla vabad ja sulanduda massi. Nad said avastada ennast ja neid maailmu, mis asusid väljaspool 1950ndate ideaali.[8]
Ameerika lääs[muuda | muuda lähteteksti]
1950ndatel olid Ameerika lääneosas kehtivad seadused leebemad mujal Ühendriikides kehtivatest seadustest, eriti just sodoomia seadustest. Läänes oli vabadus, mida mujal ei olnud. Romaani peategelased põgenesid läände samal eesmärgil, nad tahtsid leida rohkem vabadust ja muutuda nähtamatuteks. Juhtus aga vastupidine, läänele omases heteroseksuaalses ja väga maskuliinses keskkonnas oli kahte koos reisivat naist lihtne märgata. Just see muutis romaanis naiste jälitamise ja tõendite kogumise detektiivi jaoks kergeks. Joonistus välja lõhe Caroli ettekujutuse ja lääne reaalsuse vahel. [1]
Läänes tuli esile naiste suur vanusevahe ja fakt, et Carol oli varem lesbisuhtes olnud, kuid Therese mitte. Kuna Therese oli noor ja naiivne, õpetas Carol talle, kuidas on avalikes kohtades lesbina aktsepteeritav käituda ning kuidas saab jääda märkamatuks.[1] Samuti mõjutas lääs Therese’i arusaama iseendast ja tema suhetest teistega. Kui ta tagasi New Yorki jõudis, tundis ta, et on vanem ja targem. Tema armastus Caroli vastu oli muutunud.[8]
Ekraniseering[muuda | muuda lähteteksti]
Romaani põhjal 2015. aastal linastunud filmi "Carol" režissöör oli Todd Haynes. Filmile kirjutas stsenaariumi Phyllis Nagy, filmimuusika autor oli Carter Burwell. Peaosades mängisid Cate Blanchett (Carol Aird) ja Rooney Mara (Therese Belivet). [9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Stephens, Lindsay (2018). ""I Think a Look at the West Would Do You Good": Queer Visibility and Mythological Refuge in The Price of Salt". Western American Literature. 53 (3): 373–390. ISSN 0043-3462.
- ↑ Highsmith, Patricia (2014). Carol. Bloomsbury Publishing. Lk 308. ISBN 9781408808979.
- ↑ Shore, Robert (28. jaanuar 2000). "The talented Ms Highsmith". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 8. aprillil 2024.
- ↑ Machado, Carmen Maria (9. jaanuar 2021). "Twisted brilliance: Patricia Highsmith at 100". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 8. aprillil 2024.
- ↑ Schenkar, Joan (2009). The Talented Miss Highsmith: The Secret Life and Serious Art of Patricia Highsmith. New York: St. Martin’s Press. Lk 267–269.
- ↑ Wilson, Andrew (2003). Beautiful Shadow: A Life of Patricia Highsmith. New York: Bloomsbury USA. Lk 161.
- ↑ Thompson, Anne (15. jaanuar 2016). "Todd Haynes and Oscar-Nominated Writer Phyllis Nagy Talk 'Carol,' Glamorous Stars, Highsmith and More". IndieWire (Ameerika inglise). Vaadatud 8. aprillil 2024.
- ↑ 8,0 8,1 Hesford, Victoria (2005). "Patriotic Perversions: Patricia Highsmith's Queer Vision of Cold War America in "The Price of Salt", "The Blunderer", and "Deep Water"". Women's Studies Quarterly. 33 (3/4): 215–233. ISSN 0732-1562.
- ↑ "Todd Haynes' 'Carol' — Somebody Finally Gets Patricia Highsmith Right". www.wbur.org (inglise). 6. jaanuar 2016. Vaadatud 8. aprillil 2024.