Thal (Steiermark)

Thal
Pindala	18,6 km²
Elanikke	2261 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 5′ N, 15° 21′ E
Asend Graz-Umgebungi ringkonnas

Thal ([ˈtaːl]) on küla Austrias Steiermargi liidumaal, u 3,2 km Grazi servast läänes.

Thal on kulturisti, näitleja ja poliitiku Arnold Schwarzeneggeri sünnipaik, kes elas seal 1966. aastani. 2011. aasta juulis avas Schwarzenegger oma lapsepõlvekodus Arnold Schwarzeneggeri muuseumi.

Thal on hajaasustus, mis koosneb umbes 19 rühmitatud asundusest: Eben, Eck, Hardt, Haslau, Kirchberg, Kötschberg, Linak, Oberbichl, Oberthal, Plabutsch, Schlüsselhof, Steinberg, Unterbichl, Unterthal, Waldsdorf, Waldsdorfberg, Wendlleiten, Windhof ja Winkel. Külas on väike järv Thalersee.

Thali kirik 2009. aasta juulis

Ajalugu

Esimene metsaküla rajati 10. sajandil. Järgmise kahe sajandiga piirkonna hajaasustus kasvas. 1. jaanuaril 1850 sai asula tuntuks kui "St. Jacob Thal". 1. jaanuaril 1895 sai küla turulinna ("Marktgemeinde") staatuse.

Märkimisväärsed maamärgid

Püha Jakobi kihelkonnakirik

1735. aastal ehitati barokkstiilis puidust kabel. 1772. aastal ehitati Püha Jakobi kihelkonnakirik ja pühitseti algselt Püha Sebastianusele. Seda laiendati 1992. aastal, nurgakivi pandi 23. mail 1992 ja kirik pühitseti 15. mail 1994. Olemasoleva kiriku juurdeehituse tegid arhitekt Manfred Fuchs Bichler ning Austria maalikunstnik, graafik ja arhitekt Ernst Fuchs. Kogu kompleksi kunstiline kujundus koos erksate värvide ja kujundite ning muljetavaldavate valgusefektidega pälvis kriitikute tunnustuse.

Oberthali maja

Thalersee, pildistatud 2002. aasta oktoobris

12. sajandiks olid Waldsdorfi isandad end sisse seadnud praeguse uhke kodu asukohas, mis kujutas endast kindlustatud mõisahoonet koos suure piimafarmiga. Aastatel 1315–1605 kuulus see Windisch-Graetzi aadliperekonnale. 1563. aastal viidi lossis läbi suured ümberehitus- ja renoveerimistööd tollase omaniku ja disaineri Erasmus von Windisch-Graetzi juhtimisel, mille tulemusena sai sellest renessanss-stiilis uhke kodu, mille sisehoov oli kolmest küljest ümbritsetud kolmekorruseliste sammasarkaadidega. Sellest perioodist pärinev maa-alune käik, mis ulatub Grazini, on endiselt alles, kuid pärast esimest mõndsada meetrit on see läbimatu.

Aastatel 1605–1622 kuulus maja Bernard Walter von Walthersweilile ja aastatel 1622–1624 Schranz von Schranzeneggi perekonnale, kes müüs selle Trautmannsdorffi krahv Siegmund Friedrichile. Siegmund Friedrich von Trautmannsdorff noorema valitsemise ajal muudeti Oberthali maja aastatel 1656–1661 liidumaa pealinna ümbruse piirkonnas üheks uhkemaks ja seda laiendati. Maja kohale rajati prantsuse prototüüpide põhjal müüriga ümbritsetud suur lõbuaed (Lustgarten), mida kaunistasid grotid ja väike maison de plaisance. 1798. aastal müüdi Thali maja ja selle maaomand Leopold Edler von Warnhauserile ja jäi tema perekonna valdusse 1841. aastani. 1841. aastast alates kuulus palee Walterskircheni vabahärradele. 1846. aastal kujundati maja ümber romaani stiilis šoti lossiks.

1905. aastal müüdi Oberthal Sloveenia konsortsiumile, kes pidi varandusest lühikese aja pärast rahalistel põhjustel loobuma. Seejärel vahetas maja järgnenud perioodi jooksul mitu korda omanikku ja lagunes pidevalt, kuni see sattus dr. Friedrich Schusteri kätte, kes lasi hoone uuesti remontida, vabanedes 1846. aasta muudatustest ja taastades selle algse barokk-välimuse. 1940. aastal läks maja ja maavaldus Saksamaalt Hamburgist pärit Essbergeri perekonnale, Essbergeri laevanduskompanii omanikele. Aastatel 1945–1955 asus seal Briti garnisoni staap ja aastatel 1955–1957 üüriti osa majast Briti suursaadikule. 1. novembril 1958 tagastati maja Johann Theodor Essbergerile, kes suri 1959. aastal, mille järel päris selle tema tütar Lieselotte von Rantzau. Lieselotte von Rantzau suri 1993. aastal, sellest ajast alates on see olnud tema poegade dr. Eberhart ja Heinrich von Rantzau valduses.

• 
  Oberthali ja Unterthali linnused (1679)

Thali linnuse varemed

Thali linnust on ürikutes esimest korda mainitud 1259. aastal, ehitatud praeguse kihelkonnakiriku ja Thalersee järve vahelisele künkale arvatavasti 13. sajandi alguses. Linnust ümbritses paks kaitsemüür, millel olid ambrasuurid ja rajad (Wehrgänge). Müüride vahel olid Palas ja teised eluhooned, nagu pühale Jakobile pühitsetud linnuse kirik. 1569. aastal müüdi Unterthali linnus ja Sebastian von Windisch-Graetzi valdused Kärntenin kubernerile (Landeshauptmann) Georg von Khevenhüllerile. 1621. aastast, mil see kuulus Eggenbergide perekonnale, langes linnus varemeteks. 1715. aastal hävitas tulekahju suure osa kindlusest. 1750. aasta paiku oli ka linnusekirik varemeteks langenud. 1772. aastal viidi kiriku kaitsepõhaku kuju pidulikult üle praegusesse kihelkonnakirikusse ja vana kirik lammutati. Järgneval perioodil oli kuni 1979. aastani hõivatud vaid ümmargune torn. 1996. aastal linnus osaliselt taastati ja tehti taas elamiskõlblikuks.

Arnold Schwarzeneggeri muuseum

2011. aastal avatud muuseum asub endises Herbersteini dünastia metsnikumajas. Paljud eksponaadid näitavad tema tähelepanuväärset karjääri, sealhulgas tema tähtsamaid eluetappe, nagu lapsepõlv ja noorukiiga, saamine maailma parimaks kulturistiks, suurimaks filmistaariks ja California kuberneriks.