Testamenditäitja
Testamenditäitja on pärandaja viimse tahte elluviija.[1] Pärandaja võib testamendiga määrata usaldusisiku, kellele pärandaja teeb oma surma puhuks tehtava korraldusega ülesandeks tagada kogu testamendi täitmine.[2] Testamenditäitja kontrollib pärijate tegevust ja otsustusi, olles teatud mõttes ka nendevaheliste vaidluste lahendaja.[3]
Testamenditäitja määramine ja ametiülesannete vastuvõtmine[muuda | muuda lähteteksti]
Kui pärandaja ei soovi oma testamendi anda hoiule notarile või on karta suuremaid arusaamatusi pärijate vahel, võib pärandaja anda testamendi hoiule testamenditäitjaks määratud isikule.[4] Testamenditäitja määramise motiiv on eelkõige tagada annaku täitmine, soov vältida pärijatevahelisi vaidlusi pärandvara jagamisel, äritegevuse jätkamine, soov määrata pärandit valitsema isik, kellel oleks vajalikud majandus- või õigusalased või muud erialased teadmised, et säilitada pärandvara või selle osa tervikuna.[1]
Testamenditäitja ameti vastuvõtmine on vabatahtlik.[1] Testamenditäitja kohustuste täitmist võib nõuda alates hetkest, kui ta on selle ameti vastu võtnud. Kui testamenditäitja on oma ameti vastu võtnud, võib ta hiljem sellest loobuda vaid mõjuval põhjusel.[5] Kui testamenditäitjaks on määratud isik, kes on ühtlasi ka pärija või annakusaaja, ei või ta üldjuhul testamendi täitmisest keelduda.[6]
Testamenditäitja ülesanne on kõigi testaatori korralduste täitmine, järelikult on see ilma testamendi sisu teadmata võimatu.[7] Selleks, et testamenditäitja oma ülesande vastu võtaks ja sellega paremini toime tuleks, oleks hea, kui pärandaja oma tulevasele testamenditäitjale oma soovist kõneleks.[8] Kui tekib kahtlus, kas pärandaja soovitud isik ikka testamenditäitja ameti vastu võtab või on seda ametit üldse võimeline vastu võtma, võib selliseks juhuks nimetada nn tagavara- ehk asetestamenditäitja või korraga mitu testamenditäitjat.[9]
Testamenditäitja ülesande vastuvõtmiseks ja sellest loobumiseks tuleb teha avaldus notarile, mille notar tõestab.[10] Kui testamenditäitja oma ülesandest loobub või testaator on jätnud testamenditäitja isiku määramata, kuulab notar ära pärijate ja annakusaajate arvamuse ning määrab testamenditäitjaks advokaadi või muu isiku, kes on nõus testamenditäitja ülesandeid täitma.[11]
Testamenditäitja ülesanded ja pädevus[muuda | muuda lähteteksti]
Testaator võib kohustada testamenditäitjat täitma kohustused pärandaja võlausaldajate ees, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud jne. Kui see on testaatori viimse tahte täitmiseks vajalik, peab testamenditäitja pärandit hoidma ja selle pärijale või annakusaajale üle andma. Testamenditäitja täidab hooldaja kohustusi, kuni pärija võtab pärandi vastu või määratakse hooldaja.[12]
Testamenditäitjal on õigus võtta pärandvara hulka kuuluvaid esemeid enda valdusse, kui see on tema kohustuste täitmiseks vajalik.[13]
Sõltumata testamenditäitja olemasolust on pärandvara omanik ikka pärija,[14] kuid viimse tahte elluviimiseks antakse testamenditäitjale teatud piiratud õigused pärandvarale, mille võrra piiratakse pärijaid oma omandi kasutamisel ja käsutamisel.[15]
Testamenditäitjal on õigus käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid:
1. kui testaator on sellise õiguse testamenditäitjale andnud;
2. käsutus on vajalik pärandi korrashoiuks, säilitamiseks;
3. käsutus on vajalik annakute, sihtkäsundite jm testamentaarsete korralduste täitmiseks.[16]
Kui testaator on testamenditäitjale andnud käsutusõiguse, kantakse koos pärijaga kinnistusregistrisse märkus testamenditäitja kohta.[17]
Testamenditäitja vastutus[muuda | muuda lähteteksti]
Testamenditäitja vastutab oma kohustuste rikkumisega pärijale või annakusaajale süüliselt tekitatud kahju eest.[18] Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat, kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud, täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt isegi siis, kui nad on oma ülesanded omavahel jaganud.[19] Kui testamenditäitja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, võib kohus ta pärija, annakusaaja või muu pärandist huvitatud isiku nõudel testamenditäitja ülesandest vabastada.[20]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tiina Mikk. Pärimisõigus. Tallinn, 2012, lk 62.
- ↑ Urve Liin. Pärimisõigus. Tallinn, 2005, lk 161.
- ↑ Urve Liin, lk 24.
- ↑ Urve Liin, lk 96.
- ↑ "Pärimisseadus (PärS) § 79".
- ↑ "PärS § 80 lg 1".
- ↑ Urve Liin, lk 181.
- ↑ Urve Liin, lk 152.
- ↑ "PärS § 78 lg 1".
- ↑ "PärS § 80 lg 3".
- ↑ "PärS § 80 lg 4".
- ↑ "PärS § 80 lg-d 3, 4; § 112 lg 3".
- ↑ "PärS § 81".
- ↑ Tiina Mikk, lk 65.
- ↑ Tiina Mikk, lk 63.
- ↑ "PärS § 80 lg 5".
- ↑ Kinnistusraamatuseadus (KrS) § 492
- ↑ "PärS § 83 lg 1".
- ↑ "PärS § 83 lg 2".
- ↑ "PärS § 86".