Teodor Wilhelm Niitemaa

Teodor Wilhelm Niitemaa (aastani 1942 Teodor Wilhelm Nyman; ka Vilho Niitemaa; 17. märts 1917 Helsingi – 15. juuni 1991 Turu) oli Soome ja Eesti ajaloolane.

Elulugu

Teodor Wilhelm Niitemaa on autojuhi poeg.

Niitemaa lõpetas 1941 Helsingi Ülikooli, kaitses samal aastal filosoofiakandidaadi kraadi, 1949. aastal filosoofialitsentsiaadi ja filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "doktoriväitekiri "Die undeutsche Frage in der Politik der livländischen Städte im Mittelalter" (Annales Academiae Scientiarum Fennicae, B 64 (1949)). Ta võttis Soome armee koosseisus osa Jätkusõjast, töötas aastast 1942 armee peastaabi sõjaajalootoimkonnas ja oli 1945–55 samas uurijaohvitser. Ühtlasi oli Niitemaa 1952–60 Helsingi Ülikooli üldajaloo dotsent ja 1955–77 Turu Ülikooli üldajaloo professor (vaheaegadega ka humanitaarteaduskonna dekaan), aastast 1978 on ta emeriitprofessor.

Teadustöö

Teodor Wilhelm Niitemaa uuris algul Soome sõjaajalugu 1941–45, seejärel (A. Korhoneni õpilasena) Baltimaade (peamiselt Eesti) ajalugu. Doktoriväitekirjas käsitles ta Vana-Liivimaa keskaegsete linnade suhtumist talupoegadesse, lähtudes mitte mõisnike vaatekohast, nagu oli olnud tavaks varasemates uurimustes, vaid linnakodanike ja põliselanike huvidest, ennetades oma uudse uurimismetodoloogiaga 20 aasta võrra prantslast Georges Dubyd. Järgnevalt uuris Niitemaa Liivimaa linnade sisekaubandust 1200–1561 ning Läänemere piirkonna ajalugu, sh Põhja-Euroopa keskaegset rannaõigust. Tema "Baltian historia" (Helsinki, 1959; 2. trükk 1991, K. Hovi täiendustega) on kõige põhjalikum Baltimaade ajalugu käsitlev soomekeelne teos.

Turu Ülikooli professorina juhatas Niitemaa kaht suurt uurimisprojekti (soomlaste kaugmigratsioon ning Läänemere piirkonna ajalugu), juhendas üliõpilasi ja litsentsiaate uurimistööde koostamisel (14 õpilast on kaitsnud teaduskraadi ja enamik neist töötab õppejõuna). Ta oli Turu Ajaloo Seltsi esimees (1965–74, aastast 1981 auesimees), seadis eesmärgiks arendada seltsi tegevus Soome TA tasemele. Selts algatas Niitemaa initsiatiivil regulaarsed Soome–Eesti ja Soome–Nõukogude ajaloosümpoosionid (toimusid Turus, Leningradis ja Tallinnas).

Niitemaa oli paljude Soome ja välismaa teadusühingute liige. Ta avaldas üle 200 teadustrükise.

Teoseid

• Suomen sota vv. 1941–1945. Maavoimien sotatoimet (kaasautor E. Kuussaari). // Puolustuavoimain pääesikunnan sotahistoriallisen toimiston julkaisuja 8 (1948) (rootsi keeles 1949)
• Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte im Mittelalter. Helsinki, 1952. (Annales Academiae Scientiarum Fennicae B 76)
• Das Strandrecht in Nordeuropa im Mittelalter. Helsinki, 1955. (Annales Academiae Scientiarum Fennicae B 94)
• Baltian historia. Helsinki 1959, 21991 (kaasautor K. Hovi)
• Der Kaiser und die Nordische Union bis zu den Burgunderkriegen. Helsinki, 1960. (Annales Academiae Scientiarum Fennicae B 116)
• Die nordosteuropäischen Staaten. // Weltgeschichte der Gegenwart, I: Die Staaten. Bern 1962
• Suomenlahden nimen synty. // Turun Historiallinen Arkisto 16 (1963)
• Die Zeit der Stadtgründungen im Ostseeraum. // Acta Visbyensia I. Uppsala, 1965. (Acta Visbyensia, 1)
• Untersuchungen über die Siedlungsgeschichte Hämes im Mittelalter. // Studia historica in honorem Hans Kruus. Tallinn, 1971
• Rantaoikeus varhaiskeskiaikaisten oikeuskäsitysten kuvastajana Pohjois-Euroopassa. // Collected Papers of the Guest Lecturers in the Department of History, 2. University of Oulu, 1976
• Suomen ratsuväen historia, I. 1917–1939. Mikkeli, 1979. (Sotatieeten laitoksen julkaisuja, 19)
• Das mittelalterliche Handwerk im Ostseeraum. // Der Ostseeraum – historische Elemente einer wirtschaftlichen Gemeinschaft. Lübeck, 1980

Kirjandus

• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
• Kuka kukin on = Who is who in Finland 1970, 670
• Hovi, K. Vilho Niitemaa. Laudatio annorum LXX completorum. // Studia historica in honorem Vilho Niitemaa. Turku, 1987. (Turun Historiallinen Arkisto, 42)
• Professori Vilho Niitemaan kirjallinen tuotanto 1946–1986. // Studia historica in honorem Vilho Niitemaa. Turku, 1987

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.