Teadmusjuhtimine

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Teadmisjuhtimine)
Jump to navigation Jump to search

Teadmusjuhtimine (knowledge management) hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutatavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teataks ja õpitaks.

Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon.

Teadmusjuhtimise käsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmusjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda järgmistest seiuskohtadest: tehnotsentristlik – keskendub tehnoloogiatele, üldjuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist informatsiooni; organisatsiooniline – kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada teadmistega seotud protsesse, millised organisatsioonid toimivad kõige paremini ja milliste protsessidega; ökoloogiline – inimeste, identiteedi, teadmiste ja keskkonnaga seotud tegurite tunnetamine keeruka kohanemissüsteemine.

Teadmuse omandamise etapid[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmisi on võimalik omandada kolmes etapis: enne ja pärast teadmistega seotud tegevusi ja nende ajal. Näiteks võivad organisatsioonis uue projektiga alustavad isikud pöörduda teabeallikate poole, et tutvuda parimate kogemustega, mis on seotud varasemate sarnaste projektidega; et uurida, kuidas lahendada kerkinud probleeme ja millised oleksid projektijärgsed tegevused ja kontroll. Teadmusjuhtimisega tegelevad praktikud pakuvad süsteeme, andmebaase ja kogemusi, et hõlbustada ja formaliseerida neid tegevusi. Teadmisi võib ka omandada ja kirja panna enne projekti rakendamist, näiteks siis, kui projekti meeskond tegeleb projekti esialgse analüüsiga. Samuti võib protokollida projekti käigus omandatud kogemusi ning ka projekti tulemuste läbivaatamisel võidakse saada uusi teadmisi ning kogemusi, mis jäädvustatakse tuleviku tarvis (knowledge retention).

Erinevad organisatsioonid on rakendanud erinevaid teadmiste omandamise motivatsioone, sh kohustuslikku aruandlust ja tulemuslikkuse mõõtmise plaanides kavandatud preemiaid. Arvamused selle kohta, kas need ergutused toimivad või mitte, on vastuolulised ja kindlale ühisele seisukohale ei ole jõutud.

Teadmusjuhtimise vahendid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt on teadmusjuhtimisel organisatsioonis kasutatud erinevaid vahendeid, sh ekspertsüsteeme, teadmiste andmebaase, infojuhtimise erinevaid liike, tarkvaraalast nõustamist, dokumendihaldussüsteeme ja muid infotehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad teadmisvoogude liikumist organisatsioonis.

Interneti arenguga lisandus uusi abivahendeid, sh e-õpe, veebikonverentsid, koostöötarkvara, sisuhaldussüsteemid, firmade kataloogid, meililistid, viki-veebilehed,blogid ja muud tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate päringuvõimalusi, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmusjuhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga. Alates ajast, mil elanikkond ja äriringkonnad võtsid omaks interneti, on intensiivistunud loominguline koostöö, õppe- ja teadustegevus, e-kaubandus ning kiirteavitamine. On olemas ka mitmeid teadmusjuhtimise organisatsioonilisi vahendeid, sh praktikarühmad, arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal, kolleegide abistamine, teabesüsteemid, koolitus, juhendamine jne.

Teadmusjuhtimine avalikus sektoris[muuda | muuda lähteteksti]

Avaliku sektori teadmusjuhtimise erinevused ja väljakutsed võrreldes erasektoriga[muuda | muuda lähteteksti]

Avaliku sektori organisatsioonides hõlmab teadmusjuhtimine samu tegevusi samas tuuakse välja ka nende organisatsioonide olulised erinevused ja selles tulenevalt ka teadmuse juhtimise jaoks täiendavad või erinevad väljakutsed. Kui erasektori eesmärgiks on peamiselt teenida ettevõtetele kasumit, siis avaliku sektoris on väljakutseteks ja muredeks: pidev surve efektiivsuse tõstmisele kõigis avalikes teenustes, vastutuse parandamine, informeeritud alustel otsuste tegemine, partnerlussuhete tihendamine huvirühmadega, vananeva töötajaskonna teadmuse salvestamine ja üldine tulemuslikkuse parandamine[1]; erinevusteks tuuakse ka personalijuhtimise poliitikad ja praktikad, eetikat puudutavad küsimused ja teistsugused otsustusprotsessid[2]. Probleemideks on ka lühiajaliste eelarvete ja planeerimisprobleemid, innovatsiooni mitte toetavad tasustamissüsteemid, riski vältiv kultuur, raskused ebaõnnestunud programme lõpetada, igapäevase töökorralduse ja innovatsiooni vaheline pinge, analüüside puudumine, puudulikud andmete säilitamise meetodid[3] . Lisaks tuleb arvestada seda, et digitaalsete teenuste kasvuga, e-valitsuse edendamise ning üldisele ootusele vastutuse ja läbipaistvuse kasvule avalikus sektoris[4]. Teadmusjuhtimisele nagu ka organisatsioonidele endile esitavad väljakutsed ka globaalsed megatrendid nagu terrorismivastane võitlus, globaliseerumine ja vastastikuse sõltuvuse kasv, turumajandusele orienteerituse kasv, demograafilised trendid, teaduse ja tehnoloogia areng, sotsiaalvaldkonna väljakutsed nagu tervishoiukulude kasv ning pidev surve teha rohkem vähemate vahenditega jt[1].

Avalikus sektoris on oluline teadvustada, kui oluline on teadmusjuhtimine nende jaoks arvestades, et siin on olulisi ajaloolisi takistusi. Nt on informatsioon avalikus sektoris olnud võimu osa, teadmusjuhtimise rakendamiseks aga on vaja seda töötajate vahel jagada ning sellega süstemaatiliselt tegeleda. Nähtava ja struktureeritud teadmuse (juhised, instruktsioonid, protseduurid) kõrval on vaja tegeleda süstemaatiliselt ka struktureerimata (e-mailid, fotod, koolitusmaterjalid) informatsiooniga ja nähtamatu, inimeste käes oleva, teadmusega eesmärgiga parema teadmusjuhtimisega luua väärtust vähendades aega ja kulusid ratta pidevaks taasleiutamiseks[2].

Elemendid teadmusjuhtimise rakendamiseks avalikus sektoris[muuda | muuda lähteteksti]

Olulised elemendid Cong ja Pandya järgi avaliku sektori teadmusjuhtimise süsteemi rakendamiseks:

  1. Inimesed – et avaliku sektori organisatsiooni kultuur toetaks teadmuse säilitamist ja edastamist, silotornide mentaliteedi lõhkumist. Selleks on vaja töötajate poolt teadmusjuhtimise teadvustamine, usaldus inimeste vahel, liidrite roll, tunnustamissüsteemid ja ideede jagamise soodustamine.
  2. Protsess – võtmesõnadeks on väärtusliku teadmuse identifitseerimine, salvestamine (capture), selekteerimine, säilitamine (storage), jagamine, rakendamine ja uue teadmuse loomine.
  3. Sobivad tehnoloogiad – tark- ja riistvarade valik, sobivate töökeskkondade arendamine nagu intranet või veebilehed, oma töötajate ja teiste osapoolte juurdepääsude tagamine[2].

E-valitsuse roll[muuda | muuda lähteteksti]

Eelpool mainitud viimase teema (sobivad tehnoloogiad) puhul on oluline e-valitsuse roll, kuna see katab Arora järgi kolme olulist valdkonda:

  • võimaldab parandada valitsemisprotsesse muutes need aja- ja kuluefektiivsemaks, mõõta protsesside tulemuslikkust, luues strateegilisi sidemeid valitsusega, võimustab osapooli;
  • ühendab inimesi (e-kodanikke) ja e-teenuseid, suurendab kodanike sisendeid valitsuste otsustesse ja tegevusse, parandab avalikke teenuseid;
  • aitab kaasa organisatsioonivälisele suhtlusele luues e-ühiskonda, tihendades sidemeid kodanike, avaliku ja erasektori organisatsioonide vahel[1].

Teadmusjuhtimise rakendamise praktikad avalikus sektoris[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmusjuhtimise rakendamise kohta kirjutab Hui Yen viidates OECD 2003 uuringule, et teemat peavad oluliseks pea kõik avaliku sektori organisatsioonide juhid, kuid vaid 9% neist on selle rakendanud, 22% tegid konkreetseid ettevalmistusi. Väljakutseteks on teadmusjuhtimise rakendamisel selle olulisuse teadvustamine, teadmusjuhtimise mõistmine ning juhtide toetus. Takistusteks rakendamisel toodi uuritavate poolt teadmusjuhtimise vajalikkuse mitteteadvustamine ning ajapuudus. Kõige olulisemaks organisatsiooni osaks, kel on roll rakendamisel on juhtkonna kõrval infotehnoloogia teenuste üksused[4].

Kirjandus avaliku sektori teadmusjuhtimise rakendamise kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Autorid Massaro, Dumay ja Garlatti uurisid 2015. aastal sügavuti 180 erinevat teadusartiklit teadmusjuhtimise kohta avalikus sektoris ning leidsid, et seni on vastav kirjandus väga fragmenteeritud ja domineerivad organisatsioonipõhised ja mitte horisontaalsed, üle-valdkondlikud, uuringud, mis puudutavad peamiselt haridus- ja teadussektori organisatsioone ning kus on tugevalt esindatud Malaisias ja Indias läbi viidud uuringud. See viitab autorite arvates sellele, et uuringuid viiakse läbi valdkondades, mida autorid tunnevad ja neil on juurdepääs (haridus ja teadus) mitte neis valdkondades, kus võiks olla oluline mõju teadmusjuhtimisele avalikus sektoris. Neis mainitud riikides on olemas teadmusjuhtimise uurimist toeavad programmid. Väga vähe oli artikleid valdkondadest nagu politsei, pääste, meditsiin ja kaitsevägi, kus teadmusjuhtimine on võtmeks, et päästa rohkem elusid ja kaitsta kodanikke. Lisaks leiti, et liiga palju artikleid on suunatud teadlastele, mitte teadmusjuhtimise rakendajatele[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Arora, E.. "Knowledge Management In Public Sector". Researchers World – Journal of Arts Science & Commerce, 2011, Vol.– II, Issue −1, January 2011, pp 165–171.
  2. 2,0 2,1 2,2 Cong, X. and Pandya, K.V.. [www.ejkm.com/issue/download.html?idArticle=17"Issues of Knowledge Management in the Public Sector"]. Electronic Journal of Knowledge Management, 2003, Volume 1, Issue 2, pp 25–33.
  3. Moussa, M., McMurray, A., Muenjohn, N.. "A Conceptual Framework of the Factors Influencing Innovation in Public Sector Organizations". The Journal of Developing Areas, Volume 52 No. 3, Summer 2018.
  4. 4,0 4,1 Hui Yuen, Y.. "Overview Of Knowledge Management In The Public Sector, 7th Global Forum on Reinventing Government: Building Trust in Government". 2016, Vienna.
  5. Massaro, M., Dumay, J., Garlatti, A.. "Public sector knowledge management: a structured literature review". Journal of Knowledge Management, 2015, Vol. 19 Issue: 3, pp.530–558.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]