Teadmuste riskijuhtimine

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Teadmuste riskijuhtimine (inglise keeles Knowledge Risk Management – KRM) rakendab tegevusriskide juhtimiseks teadmiste haldamise vahendeid ja tehnikaid. Teadmuste riskijuhtimine on arenev valdkond, mis pakub lahendust tavapärastele riskijuhtimise meetoditega seotud probleemidele. Isikud, kes ei tea piisavalt riskidest, ei suuda prognoosida keerulises keskkonnas esineda võivaid tagajärgi.[1] Erialakirjanduses kirjeldatakse riskijuhtimist kui süstemaatilist ning ettevõtte protsessidesse integreeritud lähenemist. Riskide juhtimine hõlmab analüüsi, mille eesmärk on tuvastada ohud, hinnata nende suurust ning kavandada ja rakendada meetmeid, et riskide avaldumist või nende mõju ära hoida või vähendada.

Razali (2011) on defineerinud riskijuhtimist kui struktureeritud ja distsiplineeritud lähenemist, milles on ühendatud strateegia, protsessid, töötajad, tehnoloogia ja teadmised, eesmärgiga hinnata ja juhtida ebamäärasusi, millega ettevõte väärtuse loomisel kokku puutub.[2] Teadmiste risk on tõenäosus, et teadmiste identifitseerimisest, säilitamisest või kaitsmisest tulenev kahju võib vähendada ettevõtte tegevus- või strateegilist kasu.[3] Riske saab tuvastada teadmuste juhtimissüsteemi kahel tasandil: teadmuste juhtimissüsteemide rakendamise protsessis ning süsteemi eesmärkide saavutamise protsessis.[4] Nagu mis tahes muu süsteem, on ka teadmuste juhtimine seotud ohtude ja riskidega, mis võivad ohustada mitte ainult selle rakendamist, vaid ka selle kasutamist ja hooldust. Ettevõtted, kes tunnustavad teadmuste juhtimise olulisust ettevõtte tulemuslikkuse ja konkurentsivõime jaoks, peavad aktsepteerima teadmuste juhtimissüsteemi kaasamisele nende riskide juhtimissüsteemi.[5]

Neefi (2005) arvates on ettevõtted hakanud mõistma teadmuste juhtimise ja riskide juhtimise vahelisi seoseid. Paljud küsimused, millega ettevõtete juhid kokku puutuvad, et kriise ette näha ja neile reageerida, on samad, millega teadmuste juhtimise eksperdid on juba aastaid tegelenud. Sarnaselt Neefiga väidab Lelic (2002), et ilma teadmisi haldamata ei suuda organisatsioon juhtida riske. [6]

Riskide juhtimine ja teadmuste juhtimine on ärijuhtimise lahutamatud elemendid, mis omavad mitmesuguseid omavahelisi suhteid. Esiteks, kuidas parandada riskide juhtimise protsessi, rakendades sellele teadmuste juhtimissüsteemi. Teiseks, kuidas tuvastada riske teadmuste juhtimissüsteemis ja kuidas riske selles süsteemis hallata, et saada parimaid tulemusi riskide maandamise osas.[5] Teadmuste juhtimise ja riskide juhtimise filosoofia integreerimisel saadakse teadmuste riskijuhtimine (Knowledge Risk Management, KRM). Neef leiab, et edukaks teadmuste riskijuhtimise rakendamiseks on olulised neli aspekti:

  1. Peab olema tippjuhtkonna toetus
  2. Te ei saa juhtida seda, mida ei saa mõõta
  3. Avatud, läbipaistev ja kontrollitav aruandlus
  4. Pühendunud teadmusjuhtimise protsess.[7]

Riege (2005) toob välja teadmuste juhtimissüsteemide rakendamisel ja kasutamisel kolme tüüpi takistusi. Need on individuaalsed, organisatsioonilised ja tehnoloogilised tõkked. Individuaalsed tõkked on peamiselt seotud ajapuuduse või teadmiste jagamise tähtsuse teadvustamisega, samuti suhtlusoskuse (nii verbaalse kui kirjalikuga) või hariduse, kultuuri ja positsiooni erinevusest tulenevad. Organisatsiooni struktuuri osas on oluline võtta arvesse ettevõtte konkreetseid ja spetsiifilisi omadusi, ning sobitada teadmuste juhtimissüsteem oma kultuurile sobivaks. Tehnoloogia toetab ja hõlbustab teadmiste jagamise protsesse, kuid see võib osutuda ka barjääriks, kui see on ebapiisav või teadmuste juhtimissüsteemi osalejate poolt vastuvõetamatu.[8]

Teadmuste juhtimissüsteem (Knowledge Management System, KMS) on süsteem teadmuse haldamise põhimõtete rakendamiseks ja kasutamiseks.[9] Teadmuste juhtimissüsteem kuulub infosüsteemide klassi, mille ülesanne on:

  • luua uusi teadmisi;
  • koguda teadmisi selges vormis;
  • toetada ja hõlbustada sisuhaldust;
  • jagada teadmisi;
  • rakendada ja uuesti kasutada teadmisi väärtuse loomiseks.

Teadmuste juhtimissüsteemi võib vaadelda kui infosüsteemi osa, kus infotehnoloogia kasutamine on erilise tähtsusega.[10] Seetõttu võib teadmuste juhtimissüsteemi riske monitoorida sarnaselt infotehnoloogiasüsteemidega, kasutades selleks infoturbe standardeid.[11]

Aljafari ja Sarnikar (2010) kasutasid infotehnoloogiasüsteemide riski metoodikat ja laiendasid infotehnoloogia riskide hindamise raamistikke, et hallata teadmiste omamise ja teadmiste jagamisega seotud riske. Teadmusega seoses mainitakse järgmisi riskitegureid:

  • volitamata õppimine;
  • tundlike teadmiste loata jagamine;
  • teadmiste loata kasutamine;
  • teadmistega manipuleerimine;
  • teadmiste eraldamine.

Nagu iga muu riskide hindamise protsessi puhul, on teadmusega seotud riskide juhtimise metoodika sama:

  • Identifitseerida organisatsioonide vahelised protsessid;
  • Määratleda väärtusteabe varad (inimesed, dokumendid või tehnoloogia);
  • Teha kindlaks koostöötehnoloogiad (luua protsessi-tehnoloogia-varade maatriks, mis osutab teadmiste varade haavatavustele);
  • Kaardistada teadmusega seotud riskid;
  • Hinnata olemasolevaid kontrollimeetmeid ja hinnata tuvastatud ohtude tõenäosust;
  • Arvutada riskitase, mis on seotud iga teadmuste vara jagamisega konkreetse tehnoloogia abil;
  • Töötada välja poliitika riskide leevendamiseks.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Massingham, P. R. (2010). Knowledge risk management: a framework. Journal of Knowledge Management, 14 (3), 464-485.
  2. ↑ Abdullah, N. A. M., Zakuan, N., Khayon, M., Ariff, M. S. M., Bazin, N. E. N., Saman, M. Z. M. (2012). Adoption of Enterprise Risk Management Practices in Organization: A Review - International Journal of Business & Information Technology. Vol. 2. ExcelingTech Publisher, pp. 1-9.
  3. ↑ Perrott, B. E. (2007). A strategic risk approach to knowledge management. Business Horizons, 50(6), 523–533
  4. ↑ Benoit, A., Bernard, J.G., Carlos, C.G. (2011). "Defining Knowledge Management System Risk." Proceedings Pacific Asia Conference on Information Systems (PACIS). Paper 21.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Aljafari, r., Sarnikar, S. (2010), A risk assessment framework for inter-organizational knowledge sharing. Sprouts: Working Papers on Information Systems, 10(29).
  6. ↑ Lelic, S. (2002) "Your say: managing knowledge to manage risk" Inside Knowledge, Vol.6, No.1, retrieved April 13, 2008.
  7. ↑ Neef, D. (2005) "Managing corporate risk through better knowledge management" The Learning Organization, Vol.12, No.2, pp.112-124
  8. ↑ Riege, A. (2005). "Three-dozen knowledge-sharing barriers managers must consider." Journal of knowledge management. Vol. 9 No. 3, pp. 19-35.
  9. ↑ Janssen, C. (2015). Knowledge Management System (KMS). Retrieved January 05, 2015 http://www.techopedia.com/definition/7962/knowledge-management-system-kms
  10. ↑ Alavi, M., Leidner, D. (2001). Review: Knowledge Management and Knowledge Management Systems: Conceptual Foundations and Research Issues. MIS Quarterly Vol. 25, No. 1, pp. 107-136.
  11. ↑ Stoneburner, G., Gougen, A., Feringa, A. (2002). Risk management guide for information technology systems, Recommendations of the National Institute of Standards and Technology.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Teadmuste_riskijuhtimine&oldid=5732424"