Tasapeegel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kujutise tekkimine tasapeeglis

Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist[1]. Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Langemisnurk on nurk pealelangeva kiire ja pinnanormaali vahel. Pinnanormaal on imaginaarne telg, mis on risti pinnaga. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahel. Kui tegu on kollimeeritud valgus kiirega, siis pärast peegeldumist see ei haju laiali, välja arvatud difraktsiooni efektide puhul.

Tasapeegel annab esemest näiva kujutise, s.t. et meile näib, nagu lähtuksid valguskiired peegli tagant. Kujutis on niisama suur kui ese ja selle kaugus peeglist võrdub eseme kaugusega peeglist. See tähendab kui 1.8m pikkune inimene vaatab peeglisse, siis peegelpildis on ta ka 1.8m pikk. Kujutise suurus sõltub peegli suurendusest ja tasapeegel loob kujutisi suurendusega 1, ehk suurus ei muutu.

Tasapeegli fookuskaugus on lõpmatuses.

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tasapeeglist valmistatakse materjalidest, mis peegeldavad hästi ja on poleeritud pinnaga. Nagu näiteks hõbe või alumiinium. Need materjalid lähevad keemilisse töötlusesse, kus kantakse õhuke kiht punast plii oksiidi peegli tagumisele küljele. Peegeldav pind peegeldab tagasi enamus valgusest, mis sellele langeb, kui ei esine täkkeid. Enamik tänapäeva tasapeegleid on valmistatud õhukesest klaasist, mis kaitseb ja tugevdab tasapeegli pinda kahjustuste eest. Ajalooliselt olid peeglid lihtsalt poleeritud vask, messing, obsidiaan või mõni muu väärismetall. Peegleid valmistatakse ka vedelal kujul, näiteks gallium ja elavhõbe on vedelas olekus väga hästi peegeldavad.

Parem ja vasak[muuda | muuda lähteteksti]

Peale selle, et tasapeegli kujutis on näiv, on tasapeeglil veel paar olulist iseloomu joont. Kui vaadata peeglist enda peegelpilti on kohe näha, et parem ja vasak pool on vahetunud. Kui tõsta parem käsi, siis peegelpildis tegelikult tõuseb vasak käsi ja vastupidi. See muutub veelgi arusaadavamaks kui kanda särki millel on mingisugune tekst. Näiteks kui särgil on kirjas "NIKE" siis peegelpildis on "EKIN". Siinkohal tasub tähele panna, et mitte ainult tähed pole vales järjekorras, vaid tähed ise on ka ümberpööratud(vasakult paremale). Muud orientatsioonid jäävad paika. Kui peegli peal seista, siis peegelpilt ei seisa pea peal ja laest ei saa põrand. Kui rääkida telgedest siis olgu X-telg vasakult paremale, Y-telg ülevalt alla(peast jalgadeni) ja Z-telg näitab samas suunas mis nina. X ja Y telg klapivad, kuid Z-telg näitab vales suunas. Peegelpilt moodustub, kui ette kujutada ennast minemas peegli taha ja pöörata ennast ümber.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kalev Tarkpea, Henn Voolaid . "Füüsika käsiraamat" 2002