Tartu Nikolai kirik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tartu Imetegija Nikolai kirik oli õigeusu kirik keskaegses Tartus. Kiriku juures asus vaimulike elamu ja surnuaed[1]. See oli üks kahest Tartu õigeusu kirikust ning kuulus Pihkva kaupmeestele.[2]

Kirikut on mainitud Jaak Juske kogumikus "Lood unustatud Tartust" ja Meelis Friedenthali romaanis "Inglite keel"[3].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstiajaloolane Voldemar Vaga on väitnud, et tegemist oli üsna väikese ristikujulise hoonega[4]. Bartholomeus Wybersi revisjoniraamatu (1582–1656) ja nn Leedu meetrika 1616. aasta revisjoni andmetel asus Nikolai kirik Rüütli tänava idaküljel, mitte kaugel Laiast tänavast[5].

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Pärimuse järgi teenis Tartu Nikolai kirikus preestrina hilisem Petseri kloostri asutaja Joona. Kirikut mainitakse Tartu raeprotokollides. Nikolai kirik kannatas 1525. aasta pildirüüste ajal, 1555. aastaks oli kirik korrastatud ja seest valgendatud. 1584. aastal olevat kirik kaetud seinamaalingutega. Poola ajal kasutasid kirikut jesuiidid, 1613. aastaks oli ehitis purustatud.[6]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alttoa, K. "Vene ots" keskaegses Tartus. - Tartu - minevik, tänapäev. Tallinn 1985
  • Hermann, U. Keskaegse Tartu topograafiast.- Ehitus ja arhitektuur 1974, nr. 1.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]