Tartu Nikolai kirik
Tartu Imetegija Nikolai kirik oli õigeusu kirik keskaegses Tartus. Kiriku juures asus vaimulike elamu, surnuaed[1] ja kaubahoov[2]. See oli üks kahest Tartu õigeusu kirikust ning kuulus Pihkva kaupmeestele.[3] Teine keskaegne, Tartu Georgi kirik kuulus Novgorodi kaupmeestele.
Kirikut on mainitud Jaak Juske kogumikus "Lood unustatud Tartust" ja Meelis Friedenthali romaanis "Inglite keel"[4].
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kunstiajaloolane Voldemar Vaga on väitnud, et tegemist oli üsna väikese ristikujulise hoonega[5]. Bartholomeus Wybersi revisjoniraamatu (1582–1656) ja nn Leedu meetrika 1616. aasta revisjoni andmetel asus Nikolai kirik Rüütli tänava idaküljel, mitte kaugel Laiast tänavast[1]. 2025. aasta sügisel leiti Bigbank panga uue hoone ehitusele eelnenud arheoloogilistel päästeuuringutel kiriku müürid Rüütli tänavast ida poolt, Magasini tänav 10 krundilt.
Kiriku müürid olid säilinud kuni meetri kõrguselt, seinad olid krohvitud seest ja väljast ning siseseintel leidus värviliste maalingute jäänuseid. Kiriku varemed on millalgi 16. sajandil täidetud ligi meetri paksuse liivakihiga, millesse on maetud ka altari jäänused. Liivakihi sisse on hakatud matma surnuid, kelle seas on leidude põhjal otsustades olnud eestlasi. Keskaegse kiriku varemetest vahetult lõuna poole on ehitatud hiljem uus ümarapsiidiga kirik, mille põhjasein on toetunud varasema kiriku lõunaseinale. Tõenäoliselt kandis ka see kirik, mis hävis Tartu 1775. aasta suurtulekahjus, Nikolai kiriku nime. Nikolai kiriku kalmistul uuriti 2025. aasta sügisel üle kolmesaja matuse. Keskaegsete luustike puust kirstud olid niiske pinnase tõttu hästi säilinud. [viide?]
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Pärimuse järgi teenis Tartu Nikolai kirikus preestrina hilisem Petseri kloostri asutaja Joona. Kirikut mainitakse Tartu raeprotokollides. Nikolai kirik kannatas 1525. aasta pildirüüste ajal, 1555. aastaks oli kirik korrastatud ja seest valgendatud. 1584. aastal olevat kirik kaetud seinamaalingutega. Poola ajal kasutasid kirikut jesuiidid, 1613. aastaks oli ehitis purustatud.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Püha Nikolai kiriku asukoht. - info.raad.tartu.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2022. Vaadatud 26. septembril 2022.
- ↑ Igor Kleinenberg, Tallinna vene kaubahoovi ajaloost XV—XVI sajandil, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, 11 kd, 1960 nr 3, lk 245
- ↑ Tartu linn. - eestigiid.ee
- ↑ Nikolai kirik (õigeusu, keskajal). - Tartu ilukirjanduses
- ↑ V. Vaga. Lehekülgi Tartu ajaloost. Tartu, 1964
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alttoa, K. "Vene ots" keskaegses Tartus. - Tartu - minevik, tänapäev. Tallinn 1985
- Hermann, U. Keskaegse Tartu topograafiast.- Ehitus ja Arhitektuur 1974, nr. 1.