Tartu Georgi kirik (keskaegne)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See artikkel See artikkel räägib keskajal Tartus asunud õigeusu kirikust. Tegutseva õigeusu kiriku kohta vaata artiklit Tartu Püha Jüri kirik.

Tartu Püha Suurmärter Georgi kirik oli õigeusu kirik keskaegses Tartus. Kiriku juures asus vaimulike elamu ja surnuaed. See oli üks kahest Tartu õigeusu kirikust ning kuulus Novgorodi kaupmeestele.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli botaanikaaeda rajatud palmihoone ehituskaevandis avastati 1981/1982. aasta talvel inimluud ja massiivsete kivimüüride jäänused. Müürid olid tehtud maakividest ja tellistest. Kaevandi alale jäi 1,43 meetri paksune idaosas kumera lõpmikuga (oletatava apsiidiga) põhjasein ning 2,45 meetri paksune läänesein. Ehitise põhjaseina lähedal ja lääneküljel avastati matused. Kalmistu piirnes edelaküljel 6,2 meetri laiuse põhja- lõunasuunalise keskaegse munakivitänavaga.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Pärimuse järgi teenis Tartu Georgi kirikus preestrina hilisem Petseri kloostri asutaja Joona. Esmakordselt on kirikust juttu metropoliit Isidorose teekonna kirjelduses 1438. aastast. Püha Georgi kiriku asukohta oletas esmakordselt baltisaksa ajaloolane Richard Otto, kes paigutas selle keskaegse linna põhjaossa linnamüüri ja Laia tänava vahele. Vilma Trummal on oletanud tuginedes Bartholomeus Wybersi revisjoniraamatule, et linnahaigla ja Georgi kirik võidi rajada juba 14. sajandil[2]. Kunstiajaloolane Kaur Alttoa väidab toetudes 16. sajandi raeprotokollides leiduvale märkusele, et Georgi kirik asus kellegi Hans von Carpeni Vene värava ees olnud majavalduse taga ja hävis 15. sajandi lõpul. Arheoloogiliste uuringute teostajad M. Aun ja P. Ligi jäid müürijäänuste kuulumises Georgi kiriku juurde kahtlevale seisukohale.[3]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alttoa, K. "Vene ots" keskaegses Tartus. - Tartu - minevik, tänapäev. Tallinn 1985.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]