Tartu Georgi kirik (keskaegne)
See artikkel räägib keskajal Tartus asunud õigeusu kirikust. Tegutseva õigeusu kiriku kohta vaata artiklit Tartu Püha Jüri kirik. Tartu Püha Suurmärter Georgi kirik oli õigeusu kirik keskaegses Tartus. Kiriku juures asusid vaimulike elamu, surnuaed ja kaubahoov.[1] See oli üks kahest Tartu õigeusu kirikust ning kuulus Novgorodi kaupmeestele.[2] Teine keskaegne kirik, Tartu Imetegija Nikolai kirik, kuulus Pihkva kaupmeestele.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Tartu Ülikooli botaanikaaeda rajatud palmihoone ehituskaevandis avastati 1981/1982. aasta talvel inimluud ja massiivsete kivimüüride jäänused. Müürid olid tehtud maakividest ja tellistest. Kaevandi alale jäi 1,43 meetri paksune idaosas kumera lõpmikuga (oletatava apsiidiga) põhjasein ning 2,45 meetri paksune läänesein. Ehitise põhjaseina lähedal ja lääneküljel avastati matused. Kalmistu piirnes edelaküljel 6,2 meetri laiuse põhja-lõunasuunalise keskaegse munakivitänavaga.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Pärimuse järgi teenis Tartu Georgi kirikus preestrina hilisem Petseri kloostri asutaja Joona. Esimest korda on kirikust juttu metropoliit Isidorose teekonna kirjelduses 1438. aastast. Püha Georgi kiriku asukohta oletas esimesena baltisaksa ajaloolane Richard Otto, kes paigutas selle keskaegse linna põhjaossa linnamüüri ja Laia tänava vahele. Tuginedes Bartholomeus Wybersi revisjoniraamatule, on Vilma Trummal oletanud, et linnahaigla ja Georgi kirik võidi rajada juba 14. sajandil.[3] Kunstiajaloolane Kaur Alttoa väidab, toetudes 16. sajandi raeprotokollides leiduvale märkusele, et Georgi kirik asus kellegi Hans von Carpeni Vene värava ees olnud majavalduse taga ja hävis 15. sajandi lõpul. Arheoloogiliste uuringute teostajad M. Aun ja P. Ligi jäid müürijäänuste kuulumises Georgi kiriku juurde kahtlevale seisukohale.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Igor Kleinenberg, Tallinna vene kaubahoovi ajaloost XV—XVI sajandil, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, 11 kd, 1960 nr 3, lk 245
- 1 2 "Püha Georgi kiriku asukoht. - info.raad.tartu.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2022. Vaadatud 26. septembril 2022.
- ↑ V. Trummal. Tartu arheoloogiline aines vanalinna keskaegsete tänavate uurimise allikana. - Allikaõpetuslikke uurimusi. - TRÜ Toimetised 851, Tartu 1989
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alttoa, K. "Vene ots" keskaegses Tartus. - Tartu - minevik, tänapäev. Tallinn 1985.