Lehekülje Tartu lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib asulast, omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Tartu linn (haldusüksus)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tartu (täpsustus)]]. "Dorpat" ja "Jurjev" suunavad siia; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Dorpat (täpsustus)]] ja [[Jurjev (täpsustus)]].}}
{{EestiAsula
| nimi = Tartu
| hääldus = 
| nimi1_keel = eesti
| nimi1 = Tartu
| nimi2_keel = lõunaeesti
| nimi2 = Tarto
| pilt = Tartu kesklinn.jpg
| pildiallkiri = Vaade linnasüdamele ja seda läbivale [[Emajõgi|Emajõele]]
| pindala = 
| elanikke = 
| maakond = Tartu
| osm = pind
}}

[[Fail:Volber 2017, EÜSi liikmed TÜ peahoone ees.jpg|pisi|Tartu on ülikoolilinn ja [[Tartu Ülikool]] on üks peamisi linna arengut mõjutavaid asutusi]]
[[Fail:Tartu Raekoda 2016 12.jpg|pisi|[[Tartu raekoda]] 2016. aasta detsembris]]
[[Fail:Emajõgi Business Centre.jpg|pisi|püsti|[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinna]] suveõhtune vaade: [[Riia tänav]]a algus, taamal [[Emajõe Ärikeskus]] ja [[Tasku Keskus]], kõrval [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartali kaubanduskeskus]]]]

'''Tartu''' on rahvaarvult [[Eesti]] teine linn, omavalitsusliku [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna]] ja [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] keskus ning [[Lõuna-Eesti]] suurim keskus. Linn asub [[Emajõgi|Emajõe]] kallastel.

Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud [[Uus-Ihaste asulakoht|Uus-Ihaste asulakohas]] ja nende vanuseks loetakse [[8. aastatuhat eKr|umbes 8000 eKr]]. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu tähetorn]]i kohale [[Tartu linnus|muinaslinnus]]. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] võitis [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue. [[Tartu lahing (1224)|1224. aastal vallutasid linna]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed ja seda sündmust on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis.

Keskajal oli Tartu [[hansalinn]] ja kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade sekka. Õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. Samuti kannatas linn suuresti järgnevates relvakonfliktides. Näiteks [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[küüditamine|küüditati]] linnakodanikud Venemaale ja põletati linn maha. Laastavalt mõjus ka [[1775. aasta Tartu tulekahju]]. [[Tartu Ülikool]]i tegevuse taastamine 19. sajandi esimesel poolel muutis Tartu oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks ning võimaldas linnal taas kasvada.

Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev [[teater]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] arengus ja [[Noorlätlased|lätlaste rahvusliku ärkamise]] alguskohana. Linnas toimus 1869. aastal [[I üldlaulupidu]].

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sõlmiti Tartus 1920. aastal rahulepingud nii [[Tartu rahu|Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa]] kui ka [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa]] vahel.

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid ''Tarbatu'', ''Dorpat'', ''Dorpt'', ''Dörpt'', ''Derpt'', ''Jurjev'' jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ''ülikoolilinn'', ''Emajõe linn'' ja ''Emajõe Ateena''. See on tuntud Eesti ülikoolilinnana,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86216953/kaart-eestil-on-vahemalt-25-erinevat-pealinna "KAART | Eestil on vähemalt 25 erinevat pealinna"] Maaleht, 15.05.2019</ref> aga seda on nimetatud ka näiteks Eesti tänavakunsti pealinnaks.<ref name="91wbB" /> Tartu on [[UNESCO]] [[kirjanduslinn]]. Tartu [[tunnuslause]] on "Tartu – heade mõtete linn".

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus [[Riigikohus]], [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tartu Vangla]], [[Ravimiamet]] ning [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA). Suurimaks muuseumiks on [[Eesti Rahva Muuseum]].

[[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=58/22/49/N|EW=26/43/21/E|nimi=Tartu keskpunkt}}. [[Tartu vanalinn]] on [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala|muinsuskaitseala]].<ref name="wTlHp" />

Linna mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu [[Tartu raekoda]], [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[Tartu toomkirik]], tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu [[Tartu vaim]].

2024. aastal on Tartu üks kolmest [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinnast]].<ref>[https://www.tartu2024.ee/ tartu2024.ee]</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu "Euroopa kultuuripealinnaks valiti Tartu"] ERR kultuur, 28. august 2019</ref>

== Nimi ==
[[Fail:Album von Dorpat, TKM 0031H 05, crop.jpg|pisi|1860. aastate "kuldajastu" vaade [[Tartu Ülikooli peahoone]]le kui teadustemplile Venemaa Keisririigis, mis inspireeris baltisakslaste kasutatud nimetust "Emajõe Ateena"]]
Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb vanavene [[leetopiss]]idest, kus seda kutsuti Jurjeviks (''Юрьев''). [[Nestori kroonika]] (mille originaaltekst pole säilinud, kuid kõige varasemad teadaolevad ümberkirjutused pärinevad 14. sajandist) enamlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. (1030.) aastal Tartu ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.").<ref name="OhqEX" /><ref>[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E) Повесть временных лет (Нестор)]</ref> Kohale võidi anda nimi vürsti [[ristinimi|ristinime]] Georgi (Juri) järgi.<ref name="OhqEX" />

13. sajandi alguses kirjutatud [[Henriku Liivimaa kroonika]] kutsub Tartu linnust ''Tarbata'', ''Tharbata'', ''Tharbete'' ja ''Darbete''. Sellest nimest pärinevad ka praegune [[Eesti kirjakeel|kirjakeelne]] ''Tartu'', [[lõunaeesti keeled|lõunaeestikeelne]] ''Tarto'', [[läti keel|lätikeelne]] ''Tērbata'', [[saksa keel|saksakeelne]] ''Dorpat'' ning viimase [[vene keel|venekeelne]] variant ''Дерпт''. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. [[Friedrich David Lenz]] pakkus 1803. aastal välja, et see seondub [[tatarlased|tatarlastega]]. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga [[liivi keel|kuramaaliivi keeles]] tuntud sõna ''tarabos'' või ''taraab'', tähendusega ''[[sarapuu]]''. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala [[Thor]]i või müütilise eestlaste jumala [[Taara]] nimest.<ref name="Tvauri238" /> Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju ''taarpaato'', kus ''paat(o)'' oleks tuletis sõnast ''[[paas]]'' ja ''taarpaato'' tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit ''paato'' ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana ''Taarpadu'' ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.<ref name="Alvre97" /> Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.<ref name="Tvauri238" /> Veel on [[Lauri Kettunen]] nime alusena välja pakkunud tegusõnu ''tarvastama'', ''tarvama'', ''tarbama'', ''tõrvama'', ''tõrbama'' (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).<ref name="Alvre97" />

[[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' > ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.<ref name="Alvre97" /> Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Veel mitu 13. sajandi linnust kandis loomanime (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää muinaslinnus|Otepää]] ja [[Varbola Jaanilinn|Varbola]]).<ref name="Tvauri238" />

Nime "Tarbatum" kasutati kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" />

Linna lüüriline hüüdnimi on [[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]].

== Ajalugu ==
{{vaata|Tartu ajalugu}}
=== Vanaaeg ===
Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, [[Emajõgi|Emajõe]].<ref name="msAUj" /> Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Tartu linnus|linnus]]. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] [[Vana-Vene]] [[leetopiss]]ide andmetel ründas [[tšuudid|tšuude]], võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi ''Jurjev'' tuleneb Jaroslav Targa [[ristinimi|ristinimest]] ''Juri''. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist [[sossolid|sossolite]] poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.<ref name="zASL8" /> Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.<ref name="Lang" />

=== Keskaeg ===
[[Fail:Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15.saj..JPG|pisi|vasakul|[[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] säilmed]]
13. sajandi alguses, [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, läks [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai [[Tartu piiramine (1224)|Tartu muinaslinnuse vallutamine]] 1224. aastal, mida on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud [[linnus]]e asemele püstitati kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. [[Tartu raad]]i on allikais esmamainitud 1262. aastal. Linn kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade hulka, mis elatus [[Venemaa]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisest kaubandusest. Seal asus neli [[klooster|kloostrit]] ([[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] [[Tartu Püha Katariina klooster|Katariina klooster]], [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[Tartu Püha Maarja-Magdaleena klooster|Magdaleena klooster]], frantsisklaste mees- ja naisklooster) ja üheksa [[Kirik (pühakoda)|kirikut]] ([[Tartu toomkirik|toomkirik]], [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]], [[Tartu Katariina kirik|Katariina kirik]], [[Tartu Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]], [[Tartu Jakobi kirik|Jakobi kirik]] ja [[Õigeusu kirik|õigeusu]] pühakojad [[Tartu Nikolai kirik|Nikolai kirik]] ja [[Tartu Georgi kirik (keskaegne)|Georgi kirik]].

=== Uusaeg ===
[[Fail:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu vaade aastal 1553]]
Tartu esimene õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. 1558–1582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (''Юрьев-Ливонский''), seejärel 1583–1625 [[Poola]]le vaheajaga 1601–1603, mil linn kuulus [[Rootsi]]le. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust [[Tartu ülikool|ülikool]] – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval ''Academia Gustavo-Carolina'' nime all.

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus langes linn 1704. aastal jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes [[küüditamine|küüditati]] 1708. aastal linnakodanikud Venemaale ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775. aastal hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Kivisild (Tartu)|kivisilla]].

[[Fail:Tartu 1866.jpg|pisi|vasakul|Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]]]]
1802. aastal avati Tartus [[Aleksander I]] käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. [[19. sajand]]i esimesel poolel oli [[Tartu Ülikool]] kõige suurem ülikool kogu [[Venemaa Keisririik|Vene riigis]]. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli see oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte [[Postimees]], tegutsesid [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja [[Õpetatud Eesti Selts]] ning [[Vanemuine (selts)|Vanemuise Selts]]. Tartu sai [[raudtee]]ühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti [[venestamine|venestamise]] käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis ''Jurjew'').<ref name="FDixa" /> Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid ''Taaralinn'', ''Embach-Athen'', ''Embachstadt'', ''Musenstadt am Embach-Ufer'' jne.

[[Fail:Pääsuke - Barclay de Tolly maja - ERM Fk349 144.jpg|pisi|[[Johannes Pääsuke]]se foto [[Barclay de Tolly maja]]st 1914. aastal]]

=== Uusim aeg ===
[[Esimene maailmasõda]] ja [[Vabadussõda]] möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]] ja [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]].

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati [[Tähtvere]] linnaosa. [[Raadi mõis]]a rajati [[Eesti Rahva Muuseum]]. Linnas tegutsesid ülikool, [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase kõrgem kunstikool]].

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] hooned jpm. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. [[1960. aastad|1960. aastatel]] algas hoogne elamuehitus [[Annelinn]]as. 1960. aastal valmis [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja 1980. aastal [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]], mis ühendab Annelinna [[Karlova]]ga, rajati ülikooli uus [[Tartu Ülikooli füüsikahoone|füüsikahoone]] ning [[Tartu Ülikooli raamatukogu|raamatukogu]]. Linnas paiknenud suure [[Raadi sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] tõttu oli Tartu [[kinnine linn]]: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.

[[Fail:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|vasakul|[[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] 1913. aasta paiku]]

[[Tartu Katseremonditehas]]es valmistati [[veoauto]] [[GAZ]] raamile Eestis laialt levinud [[leivaauto]]sid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides [[Scania]] kontserni all [[buss|liinibusside]] tootmist. Esimese suurema partii tellis [[Tallinna Autobussikoondis]]e AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused [[Kohtla-Järve]]le, [[Narva]] ja [[Pärnu]]sse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse [[Scania Omniline]], mis Eestis sõidavad ringi [[GO Bus]]i ja [[ATKO]] liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

[[Fail:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 02.jpg|pisi|[[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] avati 2016. aastal]]
[[1980. aastad|1980. aastate]] lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]. Riiklikest institutsioonidest viidi Tartusse [[Riigikohus]] ja 2002. aastal ka [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Rajatud on mitu kaubanduskeskust ([[Lõunakeskus]], [[Tartu Kaubamaja]], [[Tasku Keskus|Tasku]], [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] jt). Oluliselt on edasi arenenud [[Maarjamõisa]] (sealhulgas on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku).

Aastatel 2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu [[Idaringtee]]st.<ref name="s4GnB" /> 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]].

== Loodus ==
[[Fail:Kalmistu paljand Tartus.JPG|pisi|[[Kalmistu paljand]] Tartus]]
=== Pinnamood ===
Tartu linn asub [[Emajõgi|Suur-Emajõe]] mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus [[ürgorg|ürgoru]] [[neemik]]ud ulatuvad jõe lähedale ja [[Kalmistu paljand]]il paljandub [[Devoni liivakivi]]. Emajõgi põhjustab mõnikord kevadeti [[üleujutus]]i, selle teadaolevalt kõrgeim tase mõõdeti 1867. aasta kevadel, mil aprilli lõpust mai keskpaigani toimunud üleujutuse kõrgeim punkt oli 373 cm üle graafiku nulli.<ref>{{Netiviide|autor=Ene Randpuu|url=https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Randpuu2012.pdf|pealkiri=Suurveest Emajõel|väljaanne=Ilmateenistus|aeg=2013|vaadatud=6.5.2022}}</ref>

Kesklinnas asub looduslik [[kõrgendik]] [[Toomemägi]], mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]]-[[Riia tänav|Riia]] ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub 80,2 meetrini üle merepinna.<ref>[https://maaamet.ee/uudised/eesti-linnade-ja-valdade-korgemaid-tipud-said-kaardile Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile], Maaamet, 22.12.2020</ref>

[[File:Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel Tartus.jpg|thumb|Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel]]

=== Veekogud ===
Linnas on peale [[Emajõgi|Emajõe]] teisigi veekogusid: [[Raadi järv]], [[Jaamamõisa oja]], [[Tähtvere oja]], [[Vanemuise tiik]], [[Tamme Gümnaasiumi tiik]], [[Supilinna tiik]], [[Anne kanal]], [[Tartu botaanikaaia tiik|botaanikaaia tiik]], [[Peetrituru tiik]], [[Maarjamõisa tiik]] jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike [[Ihaste]]s. Praeguseks kadunud on [[Meltsi tiik]] ja [[Koolujõgi]].

=== Haljasalad ===
[[Fail:Toomemägi kevadel.jpg|pisi|vasakul|[[Toomemägi]] kevadel]]
Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgse linnaarhitekti [[Arnold Matteus]]e teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada.

Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea [[Roman Mugur]]i suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see [[Keskpark]]i, [[Pirogovi plats]]i ja endisel [[Holmi saar]]el asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud.

Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama.

{{vaata ka|Tartu kalmistud|Tartu parkide loend}}

=== Kliima ===
{{Vaata|Tartu kliima}}
Tartu kuulub [[kliima]] poolest [[Sise-Eesti kliimavaldkond]]a. Tartu [[aastatemperatuur]] oli aastail 2000–2010 6,5&nbsp;°C ja varem (1961–1990) 4,9&nbsp;°C.{{Lisa viide}}

{{Ilmakast
| asukoht = Tartu-Tõravere
| aeg = 1991–2020
| laius = 100

<!--Kõrgeim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne maksimumtemp. -->
|jaan_max = -1.8                |jaan_absoluut_max = 9.7
|veebr_max = -1.6                |veebr_absoluut_max = 8.9
|märts_max = 3.3                |märts_absoluut_max = 15.9
|aprill_max = 11.1                |aprill_absoluut_max = 27.2
|mai_max = 17.1                |mai_absoluut_max = 31.4
|juuni_max = 20.6                |juuni_absoluut_max = 31.1
|juuli_max = 23.1                |juuli_absoluut_max = 34.3
|aug_max = 21.8                |aug_absoluut_max = 34.2
|sept_max = 16.3                |sept_absoluut_max = 28
|okt_max = 9.2                |okt_absoluut_max = 20
|nov_max = 3.3                |nov_absoluut_max = 13
|dets_max = 0                |dets_absoluut_max = 11
|aasta_max = 10.2              |aasta_absoluut_max = 34.3

<!--Madalaim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne miinimumtemp. -->
|jaan_min = -6.5                |jaan_absoluut_min = -32.4
|veebr_min = -7.3                |veebr_absoluut_min = -32.2
|märts_min = -4.0                |märts_absoluut_min = -24.5
|aprill_min = 1.2                |aprill_absoluut_min = -11.4
|mai_min = 5.8                 |mai_absoluut_min = -5.9
|juuni_min = 10.3                 |juuni_absoluut_min = 0.1
|juuli_min = 12.9                 |juuli_absoluut_min = 3.1
|aug_min = 12                 |aug_absoluut_min = 2.8
|sept_min = 8                 |sept_absoluut_min = -2.5
|okt_min = 3.3                 |okt_absoluut_min = -13.8
|nov_min = -0.8                |nov_absoluut_min = -20.8
|dets_min = -4.2                |dets_absoluut_min = -32.2
|aasta_min = 2.6               |aasta_absoluut_min = -32.4

<!-- Kuu keskmine temperatuur -->
|jaan_keskmine = -4.1
|veebr_keskmine = -4.4
|märts_keskmine = -0.5
|aprill_keskmine = 5.9
|mai_keskmine = 11.5
|juuni_keskmine = 15.5
|juuli_keskmine = 18
|aug_keskmine = 16.7
|sept_keskmine = 11.8
|okt_keskmine = 6
|nov_keskmine = 1.2
|dets_keskmine = -2.1
|aasta_keskmine = 6.3 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Kuu keskmine sademete hulk -->
<!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi -->
|jaan_sademed = 48
|veebr_sademed = 39
|märts_sademed = 36
|aprill_sademed = 35
|mai_sademed = 54
|juuni_sademed = 88
|juuli_sademed = 67
|aug_sademed = 79
|sept_sademed = 55
|okt_sademed = 68
|nov_sademed = 55
|dets_sademed = 51
|aasta_sademed = 673 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->
|aasta_sademed_cm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Sademetega päevi kuus -->
|u_sajupäevi = 
|jaan_sajupäevi = 
|veebr_sajupäevi = 
|märts_sajupäevi = 
|aprill_sajupäevi = 
|mai_sajupäevi = 
|juuni_sajupäevi = 
|juuli_sajupäevi = 
|aug_sajupäevi = 
|sept_sajupäevi = 
|okt_sajupäevi = 
|nov_sajupäevi = 
|dets_sajupäevi = 
|aasta_sajupäevi =  <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Kuus sadanud vihma kokku -->
|jaan_vihm = 
|veebr_vihm = 
|märts_vihm = 
|aprill_vihm = 
|mai_vihm = 
|juuni_vihm = 
|juuli_vihm = 
|aug_vihm = 
|sept_vihm = 
|okt_vihm = 
|nov_vihm = 
|dets_vihm = 
|aasta_vihm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Vihmasajuga päevi -->
|u_vihmapäevi = 
|jaan_vihmapäevi = 
|veebr_vihmapäevi = 
|märts_vihmapäevi = 
|aprill_vihmapäevi = 
|mai_vihmapäevi = 
|juuni_vihmapäevi = 
|juuli_vihmapäevi = 
|aug_vihmapäevi = 
|sept_vihmapäevi = 
|okt_vihmapäevi = 
|nov_vihmapäevi = 
|dets_vihmapäevi = 
|aasta_vihmapäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)-->
|jaan_lumi = 
|veebr_lumi = 
|märts_lumi = 
|aprill_lumi = 
|mai_lumi = 
|juuni_lumi = 
|juuli_lumi = 
|aug_lumi = 
|sept_lumi = 
|okt_lumi = 
|nov_lumi = 
|dets_lumi = 
|aasta_lumi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- lumesajuga päevi -->
|u_lumepäevi = 
|jaan_lumepäevi = 
|veebr_lumepäevi = 
|märts_lumepäevi = 
|aprill_lumepäevi = 
|mai_lumepäevi = 
|juuni_lumepäevi = 
|juuli_lumepäevi = 
|aug_lumepäevi = 
|sept_lumepäevi = 
|okt_lumepäevi = 
|nov_lumepäevi = 
|dets_lumepäevi = 
|aasta_lumepäevi =  <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Päikesepaiste kestvus (h)-->
|jaan_päikesetunnid = 33.7
|veebr_päikesetunnid = 65.1
|märts_päikesetunnid = 140.3
|aprill_päikesetunnid = 190.9
|mai_päikesetunnid = 266
|juuni_päikesetunnid = 258
|juuli_päikesetunnid = 268.7
|aug_päikesetunnid = 227.6
|sept_päikesetunnid = 152.1
|okt_päikesetunnid = 79.3
|nov_päikesetunnid = 30
|dets_päikesetunnid = 24.3
|aasta_päikesetunnid = 1735.9<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Keskmine õhuniiskus -->
|jaan_õhuniiskus = 88
|veebr_õhuniiskus = 85
|märts_õhuniiskus = 76
|aprill_õhuniiskus = 68
|mai_õhuniiskus = 65
|juuni_õhuniiskus = 70
|juuli_õhuniiskus = 74
|aug_õhuniiskus = 77
|sept_õhuniiskus = 82
|okt_õhuniiskus = 86
|nov_õhuniiskus = 89
|dets_õhuniiskus = 89
|aasta_õhuniiskus = 79<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

|allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref>
|kasutatud = 21. august 2022
}}

== Rahvastik ==
[[Fail:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 05.JPG|pisi|Tartu on üliõpilaslinn. [[Tartu tudengipäevad|Tudengite kevadpäevad]] 2009. aastal]]
Tartu elanike arv ületas 100&nbsp;000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113&nbsp;420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101&nbsp;169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100&nbsp;000, kuigi [[loomulik iive]] linnas on positiivne. [[Statistikaamet]]i andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101&nbsp;250 inimest. Neist 80% olid [[eestlased]], 16% [[venelased]] ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98&nbsp;701 registreeritud elanikku.<ref name="ZF9p4" /> 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95&nbsp;074 registreeritud elanikku.<ref name="M1B8b" /> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97&nbsp;600 alalist elanikku, neist 44&nbsp;274 naised ja 53&nbsp;326 mehed. Eestlasi oli 79&nbsp;700 ehk 81,7%.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.<ref name="WJWkc" /> Linna asustustihedus oli 2511 in/km².<ref name="urNBQ" />

=== Elanike arv ===
{| class="wikitable"
|-
! 1825 || 1833 || 1840 || 1847 || 1856 || 1863 || 1867 || 1881 || 1897 || 1922
|-
| 8450<ref name="69Aui" /> || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 10 020<ref name="O8QZM" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 203<ref name="qsWeu" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 185<ref name="41gOJ" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 914<ref name="0s8WB" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 14 386{{lisa viide}} || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 21 014<ref name="eakwL" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 29 974<ref name="autogenerated1922" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 42 308<ref name="ijAcK" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 50 342<ref name="autogenerated1922" />
|-
! 1934 || 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2011 || 2015 || 2020
|-
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 58 876<ref name="hzhow" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 60 281<ref name="k9Xl0" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 74 263<ref name="GxUAM" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 90 459<ref name="rCI6K" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 104 518<ref name="HQLeD" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 113 977<ref name="autogenerated2000" />|| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 98 695<ref name="autogenerated2000" />|| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 97 600 || [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 93 805<ref name="RV0240">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&lang=2 Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 2.06.2020.</ref> || [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 92 972<ref name="RV0240" />
|}

[[Fail:Population of Tartu city (1990-2009).png|pisi|Tartu elanike arv 1990–2009]]

=== Rahvastik rahvuse järgi ===
{|class="wikitable"
|-
!rowspan="2"|Rahvus
!colspan="2"|1867<ref name="puC1B" />
!colspan="2"|1881<ref name="autogenerated3" />
!colspan="2"|1897<ref name="Svxwc" />
!colspan="2"|1922<ref name="autogenerated3" />
!colspan="2"|1934<ref name="lURuq" />
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|[[eestlased]]||9720||46,3||16 526||55,4||29 039||68,6||42 459||84,5||51 559||87,6
|-
|[[sakslased]]||8907||42,4||10 486||35,2||7020||16,6||3210||6,4||2706||4,6
|-
|[[venelased]]||1866||8,9||1818||6,1||3689||8,7||2570||5,1||2640||4,5
|-
|muud||521||2,5||1144||3,8||2560||6,1||2103||4,2||1971||3,3
|-
! Kokku !! 21 014 !! 100 !! 29 974 !! 100 !! 42 308 !! 100 !! 50 342 !! 100 !! 58 876 !! 100
|}
{|class="wikitable"
|-
!rowspan="2"|Rahvus
!colspan="2"|1970<ref name="2HUXS" />
!colspan="2"|1979<ref name="zBs0F" />
!colspan="2"|1989<ref name="uyqf9" /><ref name="9AlCx" />
!colspan="2"|2000
!colspan="2"|2011<ref name="XJSDd" />
!colspan="2"|2021
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|[[eestlased]]||68 129||75,3||77 597||74,3||82 031||72,3||80 397||79,5||79 700||81,7||74 630||78,3
|-
|[[venelased]]||18 009||19,9||21 530||20,6||24 604||21,7||16 245||16,1||14 340||14,7||12 076||12,7
|-
|[[soomlased]]||1220||1,4||1271||1,2||1275||1,1||1073||1,1||706||0,7||1180||1,2
|-
|[[ukrainlased]]||1277||1,4||1685||1,6||2639||2,3||1239||1,2||891||0,9||1087||1,1
|-
|[[valgevenelased]]||551||0,6||749||0,7||1088||1,0||490||0,5||355||0,4||342||0,4
|-
|muud||1273||1,4||1549||1,5||1783||1,6||1725||1,7||1608||1,6||5348||6,3
|-
! Kokku !! 90 459 !! 100 !! 104 381 !! 100 !! 113 420 !! 100 !! 101 169 !! 100 !! 97 600 !! 100 !! 94 663 !! 100
|}

== Linnaosad ==
{{vaata|Tartu linnaosad}}
Tartul ei ole [[halduslik linnaosa|halduslikke linnaosi]] (erinevalt [[Tallinn]]ast). Vanima asustusega on [[Kesklinn (Tartu)|kesklinn]], [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ja [[Supilinn]]. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn.

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui ka pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga.
{{Image label begin|image=Tartu linnaosad.PNG|width={{{width|350}}}|float={{{float|right}}}}}
{{Image label|x=0.327|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]]'''}}
{{Image label|x=0.56|y=0.5|scale={{{width|400}}}|text='''[[Annelinn]]'''}}
{{Image label|x=0.384|y=0.57|scale={{{width|400}}}|text='''[[Karlova]]'''}}
{{Image label|x=0.62|y=0.74|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ihaste]]'''}}
{{Image label|x=0.4|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka tööstusrajoon|Ropka<br>tööstusrajoon]]'''}}
{{Image label|x=0.53|y=0.33|scale={{{width|400}}}|text='''[[Jaamamõisa]]'''}}
{{Image label|x=0.38|y=0.19|scale={{{width|400}}}|text='''[[Raadi-Kruusamäe|Raadi-<br>Kruusamäe]]'''}}
{{Image label|x=0.41|y=0.337|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]'''}}
{{Image label|x=0.28|y=0.27|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Supilinn]]</small>'''}}
{{Image label|x=0.16|y=0.2|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tähtvere]]'''}}
{{Image label|x=0.34|y=0.67|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka]]'''}}
{{Image label|x=0.14|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Veeriku]]'''}}
{{Image label|x=0.247|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Variku (Tartu)|Variku]]</small>'''}}
{{Image label|x=0.17|y=0.64|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tammelinn]]'''}}
{{Image label|x=0.1|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ränilinn]]'''}}
{{Image label|x=0.14|y=0.53|scale={{{width|400}}}|text='''[[Maarjamõisa|Maarja-<br>Mõisa]]'''}}
{{Image label|x=0.27|y=0.46|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Vaksali (Tartu)|Vaksali]]</small>'''}}
{{Image label end}}

Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Emajõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu [[Supilinn]], allavoolu [[Karlova]] ja [[Ropka tööstusrajoon]], üles ürgoru nõlvadele [[Tähtvere]], [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]], [[Ropka]] ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad [[Veeriku]], [[Maarjamõisa]], [[Tammelinn]], [[Ränilinn]] ja [[Variku (Tartu)|Variku]]. Vasakkaldal on jõe ääres [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]], Annelinn ja [[Ihaste]], orunõlvadel [[Raadi-Kruusamäe]] ja [[Jaamamõisa]]. Mõnel määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas [[Mõisad Tartu linnas|kunagiste mõisate aladele]], mille järgi on pandud ka mitme linnaosa nimi.

Jõe paremkallas ([[Supilinn]], [[Veeriku]], [[Karlova]] jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit).

{| class="wikitable sortable" width="170"
|-
! rowspan="2" | Linnaosa !! rowspan="2" | Pindala (ha)!! colspan="3" | Elanike arv
|-
! 2001 !! 2006 !! 2012
|-
| [[Annelinn]] || 541 ||nowrap| 30 000 ||nowrap| 28 200 ||nowrap| 27 480
|-
| [[Ihaste]] || 424 || 1000 || 1800 || 2322
|-
| [[Jaamamõisa]] || 149 || 3000 || 3000 || 3202
|-
| [[Karlova]] || 230 || 9500 || 9000 || 9073
|-
| [[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]] || 180 || 7500 || 6700 || 6575
|-
| [[Maarjamõisa]] || 113|| 800 || 500 || 377
|-
| [[Raadi-Kruusamäe]] || 283 ||5000 || 4800 || 4626
|-
| [[Ropka]] || 146 ||5500 || 5300 || 5120
|-
| [[Ropka tööstusrajoon]] || 354 || 2700 || 2700 || 2511
|-
| [[Ränilinn]] || 122 || 2500 || 1800 || 1732
|-
| [[Supilinn]] || 48|| 2100 || 1800 || 1790
|-
| [[Tammelinn]] || 311 || 8000 || 8100 || 8195
|-
| [[Tähtvere]] || 250 || 4500 || 3500 || 3023
|-
| [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]] || 75 || 2900 || 3100 || 3206
|-
| [[Variku (Tartu)|Variku]] || 77 || 2000 || 1900 || 1840
|-
| [[Veeriku]] || 281 || 5500 || 5300 || 5561
|-
| [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] || 302 ||8200 || 7700 || 7876
|-
| Elukoht linna täpsusega || || || 2900 || 4013
|}

== Haridus ==
=== Lasteaiad ja -sõimed ===
{{veergude loend|laius=10em|
* Kesklinna lastekeskus
* Annike
* Helika
* Hellik
* Kannike
* Karoliine
* Kelluke
* Kivike
* Klaabu
* Krõll
* Lotte
* Meelespea
* Midrimaa
* Mõmmik
* Nukitsamees
* Piilupesa
* Ploomike
* Poku
* Päkapikk
* Pääsupesa
* Ristikhein
* Rukkilill
* Sass
* Sirel
* Tripsik
* Tõruke
* Tähtvere
* Mesipuu
* Maarjamõisa lasteaed
}}
* Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad

=== Põhi- ja keskkoolid ===
{{Vaata|Tartu koolid}}
{{veergude loend|laius=18em|
* [[Tartu Aleksander Puškini Kool]]
* [[Tartu Emajõe Kool]]
* [[Tartu Herbert Masingu Kool]]
* [[Tartu Kesklinna Kool]]
* [[Tartu Hiie Kool]]
* [[Tartu Maarja Kool]]
* [[Tartu Kroonuaia Kool]]
* [[Tartu Veeriku Kool]]
* [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]
* [[Miina Härma Gümnaasium]]
* [[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]]
* [[Tartu Annelinna Gümnaasium]]
* [[Tartu Descartes'i Kool]]
* [[Tartu Forseliuse Kool]]
* [[Tartu Karlova Kool]]
* [[Tartu Kivilinna Kool]]
* [[Tartu Hansa Kool]]
* [[Tartu Variku Kool]]
* [[Tartu Mart Reiniku Kool]]
* [[Tartu Raatuse Kool]]
* [[Tartu Tamme Gümnaasium]]
* [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]]
* [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]]
}}

=== Erakoolid ===
* [[Tartu Erakool]]
* [[Tartu Kristlik Põhikool]]
* [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]]
* [[Tartu Luterlik Peetri Kool]]
* [[Tartu Waldorfgümnaasium]]
* [[Tartu Rahvusvaheline Kool]]

[[Pilt:Kõrgem Kunstikool Pallas 001-vaade-ylalt pano crop.jpg|pisi|[[Kõrgem Kunstikool Pallas]] asutati 2000. aastal ja see kasvas välja [[Tartu Kunstikool]]ist]]
=== Kutsekoolid ===
* [[Tartu Rakenduslik Kolledž]]
* [[Heino Elleri Muusikakool]]
* [[Tartu Kunstikool]]
* [[Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond]]
* [[Iluravi Rahvusvaheline Erakool]]
=== Kõrgkoolid ===
[[Fail:360° panoramas Estonian University of Life Sciences, research.jpg|pisi|[[Eesti Maaülikool]] kuulub maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70647095/maaulikool-kuulub-keskkonna-ja-okoloogia-valdkonnas-maailma-teadustippude-hulka "Maaülikool kuulub keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailma teadustippude hulka"] Maaleht, 26. jaanuar 2015</ref> 360 kraadi vaade Eesti Maaülikooli taimekasvatusruumile]]
{{vaata|Tartu kõrgkoolid}}
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Eesti Maaülikool]]
* [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal]]
* [[Kõrgem Kunstikool Pallas]]
* [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar]]
* [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]
* [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]
* [[Kaitseväe Akadeemia]]
* [[Balti Kaitsekolledž]]
* [[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž]]
* [[Mainori Kõrgkooli Tartu õppekeskus]]

[[Tartu lennujaam]]a kõrval [[Reola]] külas tegutseb ka [[Eesti Lennuakadeemia]].

== Majandus ==
[[Fail:A. Le Coq Tartu.jpg|pisi|[[A. Le Coq]] on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid]]
Tähtis majandusharu on [[tööstus]]. Enam kui 20 töötajaga Tartu [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] ettevõtete (üle) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt on tähtsaim [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on [[A. Le Coq]] (jookide müük aastas 76 miljonit eurot), [[veski]] [[Tartu Mill]], [[konservitehas]] [[Salvest]] ning endine [[Pere Leib|Pere leivatehas]].

[[Metallitööstus|Metalli-]], [[masinaehitus|masina-]] ja [[aparaaditööstus]]e osa toodangust on ligi 1/3. Suurim on aparaaditehas [[Hanza Mechanics]] müügituluga 49 miljonit eurot.

[[Puidutööstus]]e osa toodangust on ligikaudu 1/9 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on [[trükitööstus]]el. Nende valdkondade suuremad ettevõtted on [[Kodumaja]] tehased ja [[trükikoda]] [[Kroonpress]].

Areneb IT-tööstus. Tartust kasvas välja ettevõte [[Fortumo]] ning linnas on [[Playtech]]i arenduskeskus. Samas tegutsevad ka [[Bolt]], [[Nortal]], [[Pipedrive]] jt ettevõtted. Tartu oli 2019. aastal edetabelis Startup Ecosystem Rankings 226. kohal.<ref>Aivar Pau: [https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse "Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse"] Postimees, 20. aprill 2019 ([https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20 veebiarhiivis])</ref> Tartu on ainus linn maailmas, mille nimi sisaldub sõnas sTARTUp.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kogukonnalt maailmale ehk kuidas sai alguse ärifestival sTARTUp Day |url=https://digi.geenius.ee/blogi/startup-day-2020-blogi/kogukonnalt-maailmale-ehk-kuidas-sai-alguse-arifestival-startup-day/ |vaadatud=2023-01-17 |väljaanne=Digigeenius}}</ref> Alates 2016. aastast toimub Tartus igal aastal [[Baltimaad|Baltikumi]] suurim ärikonverents [[sTARTUp Day]], mis toob kokku 4000 ettevõtlushuvilist üle maailma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ABOUT |url=https://www.startupday.ee/about |vaadatud=2023-01-17 |väljaanne=sTARTUp Day 2023 |keel=en}}</ref>

2018. aastal peatus Tartu majutusasutustes 301 994 turisti.<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartut-kulastanud-turistide-arv-kasvas-eelmisel-aastal-ule-kuue-protsendi "Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi"] tartu.ee, 18. veebruar 2019</ref> Linnas asub mitu konverentsikeskust. [[Tartu Näitused]] haldab [[Tartu messikeskus]]t, kus toimuvad üritused nagu [[Maamess]].

=== Ettevõtlus ===
[[Fail:Tartu Mill 01.jpg|pisi|[[Tartu Mill]] on Baltimaade suurim teraviljatöötleja. Tartu Milli elevaator Tammelinnas]]
2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: [[Playtech|Playtech Estonia]] (487 töötajat), [[Kodumaja|Kodumaja AS]] (459), [[AS HANZA Mechanics Tartu]] (420), [[Maxima|MAXIMA Eesti OÜ]] (335), Tulundusühistu [[Tartu Tarbijate Kooperatiiv]] (311), [[G4S Eesti|AS G4S Lõuna-Eesti]] (310), AS A. Le Coq (304), [[Rimi|Rimi Eesti Food AS]] (286), [[AS Palmako]] (279) ja [[Kroonpress|AS Kroonpress]] (262).<ref name="1KB5B" />

2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad [[AS Olerex]] (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), [[GoBus|AS GoBus]] (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), [[Selver]] (391), AS [[A. Le Coq]] (338), AS Palmako (324) ja [[Rimi Baltic|Rimi]] Eesti Food AS (273).<ref>[https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Statistika/2017/Tartu_stat_aastaraamat_veeb.pdf Tartu statistika aastaraamat 2017]</ref>

==== Hotellid ====
{{ajakohasta|alaosa}}
Paljud Tartu hotellid asuvad [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]]l ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.

Tartus asuvad hotellid: [[Hotell Antonius|Antonius]], [[Barclay hotell|Barclay]], [[Dorpat (hotell)|Dorpat]], [[Hotell Draakon|Draakon]], [[Hansa Hotell|Hansa]], [[Kantri Hotell|Kantri]], [[London (hotell)|London]], [[Hotell Lydia|Lydia]], [[Hotell Pallas|Pallas]], [[Rehe Hotell|Rehe]], [[Hotell Sophia|Sophia]], [[Hotell Tartu|Tartu]] ja [[V spaa- ja konverentsihotell]]. Seal on ka hostelid Hektor ja Looming.

==== Kaubanduskeskused ====
[[Fail:Tartu turg.jpg|pisi|Tartu avaturg]]
* [[Annelinna keskus]]
* [[Eeden (kaubanduskeskus)|Eeden]]
* [[Emajõe Ärikeskus]] (Plasku)
* [[Kaubanduskeskus Zeppelin]]
* [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] (endise [[Tartu vana kaubamaja|Tartu Vana Kaubamaja]] asukohal)
* [[Lõunakeskus]]
* [[Tasku Keskus]]
* [[Tartu kaubahall]]
* [[Tartu Kaubamaja]]

== Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ==
{{vaata|Tartu tervishoiukorraldus|Tartu sotsiaalhoolekanne}}
[[Fail:Maarjamõisa Polikliinik Tartus.JPG|pisi|Maarjamõisa polikliinik]]
Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]]. Tulevaste arstide praktikabaasiks on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme muu Eesti piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga.

Tervishoiualast tööd Tartus korraldab [[Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond]]. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat [[apteek]]i, 5 [[veterinaarapteek]]i, umbes 35 [[perearstikeskus]]t (ettevõtte või [[füüsilisest isikust ettevõtja]]na), umbes 40 [[hambaarst]]i või [[hambaravikliinik]]ut, [[koolitervishoid]]u, [[terviseedendus]]t jpm.

[[Sotsiaalhoolekanne]]t korraldab [[Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakond]]. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ja toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö ([[päevakeskus]]ed, [[varjupaik|varjupaigad]], [[hooldekodu|hoolde]]-, [[turvakodu|turva]]- ja [[lastekodu]]d).

== Kultuur ==
[[Fail:Tartu laululava - Europeade2011.jpg|pisi|[[Europeade]] 2011. aastal [[Tartu lauluväljak]]ul]]
Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|kammerkoor]] ja koolist on välja kasvanud [[Tartu Üliõpilasteater|üliõpilasteater]]. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid.

Linna kultuurielu koordineerib [[Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond]]. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka [[Tartu Linnaraamatukogu]] koos filiaalidega.

Tartu kuulub alates 2015. aastast [[teaduskultuurilinn]]ade võrgustikku<ref name="dsQ9y" /> ja UNESCO [[kirjanduslinn]]ade võrgustikku.<ref name="Qlyge" />

=== Teatrid ===
[[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|[[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] [[Vanemuise väike maja|väike maja]] [[Vanemuise tänav]]al 2010. aastal]]
{{Vaata|Tartu teatrid}}
Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], mis tegutseb juba pikka aega [[kolmežanriteater|kolmežanriteatrina]] ([[draama]], [[ooper]] ja [[ballett]]).

Suveetendustest on välja kasvanud [[Emajõe Suveteater]], Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist [[Kalev Kudu]] juhitud [[Tartu Üliõpilasteater]]. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik [[Tartu Uus Teater]], mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik [[Ivar Põllu]]. Kammerlikus [[Sadamateater|Sadamateatris]] toimuvad väiksemad, mõnikord [[monoetendus]]ed. Tähelepanu on pälvinud ka [[Uru noorteteater]].

=== Muusika ===
Tartus peeti 1869. aastal [[I üldlaulupidu]]. 1956. aastal peeti Tartus ka esimene [[üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]]. 1965. aastal avati Tähtveres [[Tartu lauluväljak]]. 1969. aastal, kui esimesest üldlaulupeost möödus 100 aastat, korraldati selle tähistamiseks kaks nädalat enne Tallinnas toimuvat pidu taas Tartus meeste laulupidu, millest inspireerituna hakati hiljem pidama [[Tartu laulupidu]]sid. 20. sajandi lõpul peeti linnas [[Tartu muusikapäevad|Tartu muusikapäevi]]. Sealhulgas esitati 1988. aastal Tähtvere laululaval nende raames ka [[Alo Mattiisen]]i [[viis isamaalist laulu]] ning viidi kohale [[Eesti lipp|sinimustvalged]] lipud.

Tartus tegutseb mitmeid laulukoore. Nende seas [[Meeskoor Gaudeamus]], [[Miina Härma Gümnaasiumi segakoor]], [[Tartu Akadeemiline Meeskoor]], [[Tartu Noortekoor]], [[Tartu Poistekoor]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Neidudekoor Kurekell]], [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]] ja [[Tartu Lastekoor Maarjalill]].

=== Muuseumid ===
[[Pilt:AHHAA.jpg|pisi|[[Teaduskeskus Ahhaa|Teaduskeskuse Ahhaa]] maja [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama tänaval]]]]

Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada [[Eesti Rahva Muuseum]]i, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i, [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Linnamuuseum]]i ning [[Tartu Ülikooli muuseum]]e. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] ning [[AHHAA|Teaduskeskus Ahhaa]].

Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: [[Tartu Mänguasjamuuseum]] ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumidest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: [[Tartu linnakodaniku muuseum]], [[Laulupeomuuseum]], [[Oskar Lutsu majamuuseum]] ja [[KGB kongide muuseum]]. Eramuuseumidest teatakse enim [[A. Le Coqi Õllemuuseum]]i ja [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus]]t.

Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli muuseum tegutseb ajaloolises [[Tartu toomkirik]]us ja [[Tartu tähetorn]]is Toomemäel ning [[Tartu Ülikooli peahoone]]s, [[Tartu Ülikooli loodusmuuseum]] [[Vanemuise 46]] hoones, linnamuuseum [[Katariina maja]]s Ülejõel, kunstimuuseum [[Barclay de Tolly maja]]s raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas [[Lutsu tänav]]a hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]], mille ettevalmistustööd ja ehitus käisid aastaid.

{{vaata ka|Tartu muuseumide loend}}

=== Kinod ===
Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Neist oli pikka aega vanim Nõukogude ajal ehitatud [[Ekraan (kino)|Ekraan]] [[Riia mägi|Riia mäel]], mis lõpetas tegevuse 2021. aastal. Linna suurim kino on [[Lõunakeskus]]es tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab [[Tartu Elektriteater]].

=== Traditsioonilised kultuuriüritused ===
[[Fail:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|[[Tartu Hansapäevad]] 2007. aastal]]
* [[Tartu linna päev]]
* Armastusfilmide festival [[Tartuff]]
* [[Emajõe festival]]
* [[Hullunud Tartu]]
* [[Kirjandusfestival Prima Vista]]
* [[Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival]]
* [[Tartu lõõtspillifestival]]
* [[Taaralinna taaderant]] – Tartu noorte folklooripäev
* [[Tartu Hansapäevad]]
* [[Tartu laulupidu]]
* [[Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival]]
* [[Tartumaa trallam]] – [[Folkloorifestival Baltica]] raames toimuvad üritused
* [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]] (kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuv festival)
* [[Tartu tudengipäevad]]

=== Skulptuurid linnaruumis ===
[[Fail:Tartu Tähetorn 2011 10.jpg|pisi|[[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] [[Tartu tähetorn]]i ees]]

Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on [[Barclay de Tolly monument]] kesklinnas [[Barclay plats]]il, [[Gustav II Adolfi monument]] [[Tartu Ülikooli peahoone]] taga [[Kuningaplats]]il, [[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel, [[Jaan Tõnissoni monument]] [[Tõnissoni plats]]il, [[Hugo Treffneri monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]], [[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] uue maja ees ning [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üks Tartu sümboleid [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartu Vabadussõja mälestussamba]] ([[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]]) kõrval Emajõe paremkaldal on ka purskkaevuskulptuur "[[Suudlevad tudengid]]" [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]]. Tartule ainuomane on ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsev [[Mare Mikof]]i [[Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks|skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]] ja sama autori taies "[[Maanaised]]" [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemaja ees [[Tartu Raekoja plats|Raekoja platsil]].

Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu{{lisa viide}} [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone (nüüdse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] hoone) ette püstitatud [[Lenini monument Tartus|Lenini mälestussammas]]. Esimene, istuva [[Lenin]]i kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle [[dolomiit|dolomiidist]] osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite [[Garibaldi Pommer]]i, [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] ja [[August Vomm]]i seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,<ref name="GXBgU" /> mil [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] aktivistid eesotsas [[Harri Henn]]uga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel|eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju]] [[Kassitoome]]l, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning [[Raadi park|Raadi mõisa parki]] rajatud mälestusmärk [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude "vabastajatele"]].

{{vaata ka|Tartu skulptuuride loend}}

<gallery>
Pilt:Tartu asv2022-04 img30 Monument to Barclay.jpg|[[Barclay de Tolly monument]] [[Barclay plats]]il
Pilt:Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel
Pilt:Wilde ja vilde.jpg|[[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] [[Vallikraavi tänav]]al
Pilt:Friedebert Tuglase monument.JPG|[[Friedebert Tuglase monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]]
Pilt:Reiman Willem monument.jpg|[[Villem Reimani monument]] Toomemäel
Pilt:Skulptuurigrupp 'Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel' Tartus Kassitoomel, profiil, 20. september 2011.jpg|[[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel]] [[Kassitoome]]l
</gallery>

== Arhitektuur ==
{{vaata|Tartu arhitektuur}}
[[Fail:Tartu asv2022-04 img28 StPaul Church.jpg|pisi|[[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]]. Arhitekt [[Eliel Saarinen]], 1919]]
Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–[[14. sajand]]il ehitatud [[Tartu Jaani kirik]], mis on oma [[terrakota]]skulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – [[15. sajand]]il Toomemäele püstitatud ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] keskuseks olnud [[Tartu toomkirik|toomkirikust]] – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on [[Gooti stiil|gooti]] stiilis ning ehitatud [[telliskivi]]st. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

1784. aastal rajati [[Rostock]]ist pärit [[Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend|linna ehitusmeistri]] [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]] projekti järgi [[Tartu raekoda]], mis on säilinud tänapäevani, ja [[Tartu kivisild]], mis hävis teises maailmasõjas.

Praegune [[Tartu kesklinn]] on valdavalt [[klassitsism|klassitsistlik]]. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta [[Tartu 1775. aasta tulekahju|hiigeltulekahju]]. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal – endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] kohale ehitati aastatel 1803–1809 ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]]. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt [[barokk|barokne]], osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]]). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu [[Baltimaad|Baltikumis]]. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] taas.

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – [[Supilinn]], [[Karlova]] ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka [[juugend]]elementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikena]]. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli [[Jäääär]] kunagise laulu järgi hüüdnime "[[Tartu – väike puust linn|väike puust linn]]". Agulitest kaugemal, [[Tähtvere]]s ja [[Tammelinn]]as, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

[[Funktsionalism|Funktsionalistliku]] arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa [[soome]] arhitekti ja [[disainer]]i [[Alvar Aalto]] 1932. aastal loodud [[Villa Tammekann]].

Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse [[hruštšovka]]sid; peamiseks [[paneelelamu]]te rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks [[mikrorajoon]]i. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt [[Arnold Matteus]] säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid [[Ropka tööstusrajoon]]i.

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida [[Tigutorn]]i, [[Tartu Kaubamaja]] uut hoonet, [[Emajõe Ärikeskus]]t ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud [[Tasku Keskus]]t ehk Taskut ning [[Dorpat (hotell)|Dorpati]] hotelli ja konverentsikeskust.

<gallery>
Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|Toomkiriku varemed
Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|[[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 6, 8 ja 10
Tartu Peetri kirik 2012.jpg|[[Tartu Peetri kirik]]
Tartu asv2022-04 img32 View from Emajõe Tower.jpg|[[Tartu Jaani kirik]]
Telleri kabel.jpg|[[Telleri kabel]] [[Vana-Jaani kalmistu]]l
Rahvaste mälestussammas Tartus.JPG|[[Rahvaste mälestussammas]]
Tartu raudteejaama veetorn talvel.JPG|Tartu raudteejaama veetorn
Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4.jpg|Raudteetööliste elamu Vaksali 4
Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur.jpg|Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur
Annelinn, Mõisavahe tn lõpp.JPG|Annelinna paneelelamud
Karlova, Kesk 7 ja Eha 19.JPG|[[Kesk tänav|Kesk]] ja [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänava]] nurk Karlovas
Tammelinn, Elva 3.JPG|[[Heimatstiil]]is puitelamu Tammelinnas
EÜS 147.jpg|[[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]]
Tartu asv2022-04 img38 Pepleri 32.jpg|Pepleri 32 hoone ehitati 1901
Tartu asv2022-04 img51 Veski 6.jpg|Veski 6 Kassitoome nõlval
</gallery>

== Tartu kunstis ==
=== Tartu kujutavas kunstis ===
[[Fail:Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|pisi|Tartut peetakse Eesti [[tänavakunst]]i pealinnaks. [[Edward von Lõngus]]e "Alasti keiser" (2015)]]
Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahjus]] taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks [[August Philipp Klara]] [[akvatinta]]tehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari [[August Matthias Hagen]]ilt ja 35. aastapäevaks sari [[Woldemar Friedrich Krüger]]i [[litograafia]]teoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka [[Georg Friedrich Schlater]]i litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja [[Louis Höflinger]], kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös [[Eduard Ivanson]]iga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "[[Album von Dorpat und Umgebungen]]". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi [[Heinrich Laakmann]]ile.<ref name="T6wxQ" />

Kui 1803. aastal avatud [[Tartu Ülikooli joonistuskool]] kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikoolist]] sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aasta augustis likvideeriti [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] ja asutati [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool]], mis nimetati 1944. aasta novembris [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks]]. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd [[Tartu Kujutava Kunsti Kool]] keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis.

21. sajandil on Tartu silma paistnud [[tänavakunst]]i poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.<ref name="91wbB" /> Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks. Tartust on alguse saanud ka igakevadine tänavakunstifestival [[Stencibility]].

<gallery>
TKM 1264G, Ülikooli raamatukogu, August Philipp Klara.jpg|[[August Philipp Klara]], "Ülikooli raamatukogu" (1821)
TKM 1578G, Tartu anatoomikum, August Matthias Hagen.jpg|[[August Matthias Hagen]], "[[Vana Anatoomikum|Tartu anatoomikum]]" (1827–1828)
TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|[[Georg Friedrich Schlater]], [[Tartu Ülikooli peahoone]] (1832–1835)
TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger.jpg|[[Louis Höflinger]], "Vaade Tartule Toomelt" (1860)
TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|[[Karl Anton Schulz]], "Vaade Tartule [[Kassitoome]]lt" (1869)
TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|[[Hermann Friedrich Schrenck]], "Emajõgi" (1881)
TKM 0254M 02, Tartu maastik, Villem Ormisson.jpg|[[Villem Ormisson]], "Tartu maastik" (1930)
TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|[[Nikolai Triik]], "Talvine Tartu Emajõega" (1935)
TKM 0316M, Tartu motiiv, Kaarel Liimand.jpg|[[Kaarel Liimand]], "Tartu motiiv" (1935)
Tartu kalasadam, Andrus Johani, EKM j 9683 M 3836.jpg|[[Andrus Johani]], "Tartu kalasadam" (1936)
TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik.jpg|[[Ella Mätik]], "Tartu äärelinna vaade" (1942)
</gallery>

=== Tartu kirjanduses ===
Tartu käsitlused [[ilukirjandus]]es on kokku koondatud [[veebiportaal]]i "[[Tartu ilukirjanduses]]".

== Liiklus ==
[[Pilt:Tartu raudteejaam 2.jpg|pisi|[[Tartu raudteejaam]] rajati 1876. aastal seoses [[Tapa–Tartu raudteelõik|Tapa–Tartu raudteelõigu]] rajamisega, [[Tartu jaamahoone|jaamahoone]] ehitati järgnevatel aastatel (1876–1878)]]
[[Fail:Annelinn_(2020).jpg|pisi|Vaade [[Tartu avaturg]]u Annelinnaga ühendavale [[Turusild|Turusillale]]. Vasakul [[Paju 2]] kõrghoone, paremal [[Anne kanal]], taamal [[Annelinn]]a korterelamud]]
{{vaata|Tartu liiklus|Tartu ühistranspordiliinid}}
Valdav osa Tartu liiklusest on [[auto]]liiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on [[Tartu bussijaam]].

[[Rööbastransport|Rööbastranspordi]] tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse [[rong]]iliiklusega. Lisaks [[Tartu raudteejaam]]ale asuvad linna piires ka [[Aardla raudteepeatus]] ja [[Kirsi raudteepeatus]]. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka [[Tartu sadamaraudtee|sadamaraudtee]], mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. [[Tramm]]i- ja [[trollibuss|trolliliiklus]] Tartus puudub, kuigi välja on pakutud kava trammiliini rajamiseks Annelinnast Lõunakeskuseni.<ref>https://www.err.ee/957991/tartu-trammiliin-voib-saada-teoks</ref>

2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336&nbsp;km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491&nbsp;km) ja 276 bussipeatust.<ref name="dVolb" /> 25 liinil sõitis iga päev 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS [[SEBE]].<ref name="7TGhb" />

Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat [[Tartu sadam]]at kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on [[Pegasus (jõelaev)|Pegasus]], [[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]] ja [[Jõmmu]]), arvukate [[mootorpaat]]ide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja [[paadislipp|-slippi]]. 2014. aastal avati [[Karlova sadam]], kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate.

Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad [[Tartu sillad|sillad]]. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: [[Kroonuaia sild]], [[Vabadussild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] (jalakäijatele), [[Rahu sild]], [[Turusild]] (jalakäijatele) ja [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]]. 2015. aastal lisandus [[Ihaste sild]], mis ühendab Annelinna ja [[Ropka tööstusrajoon|Ropka]] linnaosad.

== Lennundus ==
Tartu on [[Eesti lennundus]]e ajaloo seisukohast oluline linn. 1912. aastal tegi vene lendur [[Sergei Utotškin]] kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu [[Raadi mõis]]a väljade kohal. [[Johannes Pääsuke]]se filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi [[Eesti filmikunst]]i alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil [[2. Lennuväedivisjon|2. Üksik Lennuväedivisjon]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] rajasid Raadile esimese betoneeritud [[rada (lennundus)|lennuraja]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teise Nõukogude okupatsiooni]] ajal sai [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljast]] strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele [[suletud linn]].

Samas Tartu lähedal [[Ülenurme vald|Ülenurme vallas]] tegutseb [[Eesti Lennuakadeemia]] ja [[Kastre vald|Kastre vallas]] [[Eesti Lennundusmuuseum]]. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud [[Tartu lennujaam]].

== Looduskaitse ==
[[Fail:Tartu põhjaosa kaitsealad.png|pisi|400px|Tartu põhjaosa kaitsealad. Näidatud on [[Aruküla koopad]], [[Kalmistu paljand]], [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|ebatsuuga allee]] ja [[Raadi park]] koos dendropargiga Maa-ameti kaardil]]

Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis "[[Tartu Agenda 21]]".<ref name="0iwsv" /> Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde ja loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.<ref name="GNGOU" /> Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.<ref name="vCB78" />

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:
* [[Aruküla koopad]]
* [[Kalmistu paljand|Devoni liivakivipaljand]]
* [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|Ebatsuugaallee]] [[Tartu sõjaväekalmistu]]l
* [[Raadi park]]
* [[Tammeallee (Tartu)|Tammeallee]] [[Riia tänav]]al
* [[Toomemägi]] (koos Kassitoomega)

Tartu linna territooriumile ulatuvad
* [[Raadi looduskaitseala]]
* [[Anne looduskaitseala]]
* [[Aruküla koobaste kaitseala]]
* [[Ropka-Ihaste looduskaitseala]] (loodud 2014)<ref name="BB42X" /><ref name="yv6Gm" />

== Sport ==
[[Fail:Vabariigi aastapaev Tartu Anne kanalis 24-02-2013 02.JPG|pisi|[[Talisuplus]] Tartus]]
Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]], tuntuim jalgpalliklubi on [[Tartu JK Tammeka|JK Tammeka]]. Tartus tegutsevad [[Ameerika jalgpall]]i klubi [[Tartu Titans]], [[orienteerumisklubi Ilves]], [[Bigbank Tartu|võrkpalliklubi Bigbank Tartu]], [[Englas|maadlusklubi Englas]], [[HK Tartu Kalev-Välk|jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk]]. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi]].

Tartus asuvad veekeskus [[Aura Keskus]], siseruumidega [[Tamme staadion]] ja [[Holmi jalgpallipark]]. Linna spordielu korraldab sihtasutus [[Tartu Sport]].

Jooksuvõistlustest on linnas peetud [[Tartu sügisjooks]]e, mis on kandnud ka nime ''Tartu linnamaraton''. Rattavõistlustest toimuvad [[Tartu rattamaraton]], [[Tartu rattaralli]] ja Tour of Estonia [[Tartu grand prix|Tartu ''grand prix'']]. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – [[Tartu maraton]] – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud.

1969. aastast peetakse linnas [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused|Georg Hackenschmidti mälestusvõistlust]] Kreeka-Rooma maadluses. 2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir [[Miss Valentine]], mida korraldab [[Võimlemisklubi Janika]]. Linnas peetakse ka [[Tartu rulluisumaraton]]i.

2017. aastal toimusid Tartus [[2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused|orienteerumise maailmameistrivõistlused]].

<gallery caption="Linnavaateid">
Fail:Aerial view of Ülejõe, Emajõgi and Lodjakoda in Tartu, Estonia.jpg|Ülejõe ja Lodjakoda
Fail:Aerial view of northern half of Supilinn in Tartu, Estonia.jpg|Supilinn ja Emajõgi
Fail:Aerial view of Supilinn, Emajõe street, Botanical Garden, the bridges Kroonuaia and Vabadussild in Tartu, Estonia.jpg|Emajõe tänav, Kroonuaia sild, Vabadussild, paremal servas Jaani kirik
Fail:Aerial view of Karlova, Anne kanal and Sõpruse sild in Tartu, Estonia 2.jpg|Anne kanal, Sõpruse sild, Karlova
Fail:Aerial view of Annelinn in Tartu, Estonia.jpg|Annelinn
Fail:DJI 0501 Tartu downtown.jpg|Tartu kesklinn Toomemäelt vaadatuna
Fail:Aerial view of Tartu anatoomikum.jpg|[[Vana Anatoomikum]]
Fail:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0067.jpg|Tartu [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]], Emajõgi ja raeplats
</gallery>

<gallery caption="Droonivideosid">
Fail:Drone Emaj6gi Supilinn kesklinn 2021.webm|Vaade Tartu kesklinnale ja Emajõele Supilinna kohalt. 2021. aasta august
Fail:Drone video of Supilinn in Tartu, Estonia 2021.webm|Supilinn 2021. aastal
Fail:Drone video of Annelinn 2021.webm|Annelinn 2021. aasta juulis
Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|Toomemägi ja toomikirik
Fail:Drone video of Tartu Kaarsild and Town Hall in Spring 2022.webm|Tartu kesklinn, raeplatsis ja Kaarsild 2022. aasta kevadel
</gallery>

== Vaata ka ==
{{veergude loend|
* [[Tartu tänavate loend]]
* [[Tartu linnavolinike loend]]
* [[Tartu Suurtäht]]
* [[Tartu raha]]
* [[Tartu õuekohus]]
* [[Tartu ilukirjanduses]]
* [[Tartu aasta tegu]]
* [[Tartu linnasiire]]
* [[Tartu maarjalaat]]
* [[Tartu kirjastuste loend (1918–1940)]]
* [[Tartu medal]]
* [[Mõisad Tartu linnas]]
* [[Tartu Biotehnoloogia Park]]
* [[Tartu Ärinõuandla]]
}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="wTlHp">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773303 Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus] Riigi Teatajas</ref>
<ref name="OhqEX">Andres Tvauri. [http://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 215–220, 238.</ref>
<ref name="Tvauri238">Tvauri 2001, lk 238–239</ref>
<ref name="Alvre97">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] [[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 97</ref>
<ref name="EEvana">{{EEvana|4|22}}</ref>
<ref name="msAUj">Andres Tvauri. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 187–189</ref>
<ref name="zASL8">Tvauri 2012, lk 47–49</ref>
<ref name="Lang">[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 239</ref>
<ref name="FDixa">Sakala, 2006. [https://web.archive.org/web/20090717054843/http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php Kohanimede teema sisustas päeva].</ref>
<ref name="s4GnB">[http://www.tartu.ee/?page_id=24529&menu_id=2 Idaringtee] Tartu linn</ref>
<ref name="ZF9p4">Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas [http://www.tartu.ee Tartu linna kodulehe] esilehel.</ref>
<ref name="M1B8b">{{Netiviide |pealkiri=Omavalitsusüksuste võrdlus |url=http://www.stat.ee/ppe-46953 |vaadatud=2012-08-16 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707192611/http://www.stat.ee/ppe-46953 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="WJWkc">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"</ref>
<ref name="urNBQ">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"</ref>
<ref name="69Aui">Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.</ref>
<ref name="O8QZM">Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.</ref>
<ref name="qsWeu">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.</ref>
<ref name="41gOJ">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.</ref>
<ref name="0s8WB">Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.</ref>
<ref name="eakwL">{{Netiviide |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123123/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="autogenerated1922">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.</ref>
<ref name="ijAcK">[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=7 Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)]</ref>
<ref name="autogenerated2000">{{Netiviide |pealkiri=2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis |url=http://www.stat.ee/dokumendid/26463 |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2010-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101113154137/https://www.stat.ee/dokumendid/26463 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="hzhow">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.</ref>
<ref name="autogenerated3">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.</ref>
<ref name="k9Xl0">Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.</ref>
<ref name="GxUAM">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1959 года |url=http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2008-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081009231845/http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="rCI6K">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1970 года |url=http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2012-07-16 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120716185230/http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="HQLeD">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1979 года |url=http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2012-07-16 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120716025613/http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="puC1B">{{Netiviide |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123058/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Svxwc">Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.</ref>
<ref name="lURuq">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.</ref>
<ref name="2HUXS">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.</ref>
<ref name="zBs0F">Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.</ref>
<ref name="uyqf9">{{Netiviide |pealkiri=2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus |url=http://www.stat.ee/dokumendid/26495 |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2019-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190714075154/https://www.stat.ee/dokumendid/26495 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="9AlCx">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref>
<ref name="XJSDd">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="1KB5B">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk "Ettevõtlus"</ref>
<ref name="dsQ9y">[https://web.archive.org/web/20150509214714/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-18463/Tartu-sai-teaduskultuurilinna-tiitli- "Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli"] Bioneer, 16. jaanuar 2015</ref>
<ref name="Qlyge">Kaspar Koort [http://tartu.postimees.ee/3433475/tartu-paases-unesco-loovlinnade-vorgustikku Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku] Postimees, 12. detsember 2015</ref>
<ref name="GXBgU">"Mälumäng" Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21</ref>
<ref name="T6wxQ">[http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/linn.htm LINNAVAATED] utlib.ut.ee</ref>
<ref name="91wbB">Karsten Kaminski. [http://kultuur.postimees.ee/3162979/taenavakunst-tartus-rohkem-kui-ainult-kunst "Tänavakunst Tartus: rohkem kui ainult kunst"] kultuur.postimees.ee, 26. aprill 2015</ref>
<ref name="dVolb">[http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0/FDC153A71C36B84EC22579DC003CF19A/$FILE/tartuarvudes%202011_EST.pdf "Tartu arvudes 2012"]</ref>
<ref name="7TGhb">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3964 "Tartu linna ühistransport"] tartu.ee</ref>
<ref name="0iwsv">{{Netiviide |pealkiri="Tartu Agenda 21" |url=http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf |vaadatud=2007-08-26 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305192133/http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="GNGOU">Ü.Kukk, I.Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/1A2.pdf "Tartus kaitse all olevad loodusobjektid"] (maht ''ca'' 12 MB)</ref>
<ref name="vCB78">Ü. Kukk, I. Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/2A2.pdf "Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas"] (maht ''ca'' 18 MB)</ref>
<ref name="BB42X">[http://tartu.postimees.ee/2727736/kaitsealuste-taimede-uued-leiukohad-keeravad-tartus-ehitusplaane-kihva "Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva"] Tartu Postimees, 14.03.2014</ref>
<ref name="yv6Gm">[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000633&mount=view#HTTPhWsDYCx8wH2HCnZWAgOcUBREYw3ImO Ropka-Ihaste looduskaitseala] register.keskkonnainfo.ee</ref>
}}

== Kirjandus ==
* "Tartu" (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927
* [[Johannes Lott]] "Tartu-Veszprém = Тарту – Веспрем: sõpruslinnade sidemetest" Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1975
* [[Aili Raendi]] "Isikunimelised tänavad Tartus" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1987
* Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]], 2001. ISBN 9985503317
* [[Malle Salupere]] "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn" [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], Tartu 2004. ISBN 9789985847282
* "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud [[Heivi Pullerits]]) Tartu: [[Ilmamaa]], 2005. ISBN 9949131529
* [[Johannes Risingh]] "Kõne Tartu linnast" Tartu: Ilmamaa, 2009. ISBN 9789985773215
* [[Mart Siilivask]] & [[Tõnis Kimmel]] "Tartu. I, Südalinn ja Toometagune" Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2009
* [[Valdur Mikita]] "Tartu tähestik" Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017. ISBN 9789949955411

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commons}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.tartu.ee/et Tartu linna koduleht]
* [https://visittartu.com/et Visit Tartu]
* [https://www.tartu2024.ee/ Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024]
* [https://teele.luts.ee/ Tartu ilukirjanduses]
* [https://www.youtube.com/channel/UCavsvxiF3vMyGjapZy31AnA/video Tartu linna kanal Youtube'is]
* [[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/1822291/maailma-kirjanduslinnaks-saamine-ergastab-kogu-elu "Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu"] Tartu Postimees, 26. november 2008
* [[Enn Ernits]]. [https://tartu.postimees.ee/7103258/tartu-nimest-ja-selle-tulemisest "Tartu nimest ja selle tulemisest"] Tartu Postimees, 6. november 2020

{{Eesti linnad}}
{{Tartu linn}}
{{Euroopa kultuuripealinnad}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Tartu| ]]