Tarmo Õuemaa
Tarmo Õuemaa (13. veebruar 1975 Tallinn – 17. august 2020) oli eesti ajakirjanik ja ajalehe Lääne Elu peatoimetaja.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi saksa keele eriklassi. Seejärel õppis ta Eesti Humanitaarinstituudis ja lõpetas 2008. aastal ajakirjanikutöö kõrvalt Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala.[1]
Töökäik ja tegevus ühingutes[muuda | muuda lähteteksti]
Ta valdas kõiki ajakirjandusžanre, uudistest rohkem paelus teda aga elu kogu oma rikkuses – sündisid värvikad reportaažid ja olemuslood ning omanäolised arvamuslood.
- Tema ajakirjanikutöö algas 1990. aastatel Tallinnas ajalehe Kulutaja toimetuses ja jätkus ajakirjas Mihkel.
- Lääne Elu reporterina alustas ta tööd 1998. aastal.
- 2003. aastal sai temast Lääne Elu peatoimetaja kokku kümneks aastaks (2003–2006, 2008– 2010, 2011–2014).
- 2003 ja 2006–2008 töötas ta Eesti Päevalehes.
- 2008. aastal Tartu Ülikooli lõpetamise järel töötas ta mõnda aega ülikoolis õppejõuna ning tõi Lääne Elusse igal suvel praktikale ajakirjandustudengeid.
- 2014–2016 töötas ta portaalis Läänlane.
- 2016. aastast kuni surmani töötas ta taas ajalehes Lääne Elu.
Ta oli Läänemaa jalgpalliklubi asutajaliige ja kuulus kümme aastat klubi juhatusse.
Ta oli aastaid ka Eesti Ulmeühingu liige.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
2002. aastal võitis ta Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) pressipreemia Lääne Elus ilmunud arvamusloo eest, mis kritiseeris Euroopa Liidu rahaga toimuvate koolituste demoraliseerivat mõju.[2]
Tema Väikse viigi äärse kodu juurde paigaldati nimeline pink. Just selline vaade, nagu avaneb pingil istujale, avanes ka Tarmole tema koduaknast.[3]
Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]
- Ta oli pühendunud mälumängija ja lõi edukalt kaasa nii kohalikel mälumänguturniiridel kui ka Maakilvas.
- Ta oli kirglik lugeja, eriti paelus teda ulmekirjandus. Tänu temale ilmusid Lääne Elus järjejuttudena Indrek Hargla, Tiit Tarlapi ja Maniakkide Tänava tekstid.[4] Koos Iida Ligiga pidas ta Kirjakoi kirjandusblogi
- Talle meeldisid väga ka arvutimängud ja rollimängud[5]
- Ajakirjandusliku erihuvina tõestas ta end asjatundliku spordireporterina. Eriti armastas ta jalgpalli, kus ta suurvõistluste ja maailmakuulsate klubide mängude kõrval hoidis silma peal Läänemaa jalgpalliklubide käekäigul
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ilves, Kaie; Reiljan, Kaire (18.08.2020). "Hüvasti, Lääne Elu päikesepoiss Tarmo Õuemaa". Lääne Elu. Vaadatud 15.08.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ EALL (25.02.2002). "Anti üle ajakirjanduspreemiad". Eesti Meediaettevõtete Liit. Vaadatud 15.08.2021.
- ↑ "Varalahkunud ajakirjanik Tarmo Õuemaa sai kodumaja juurde nimelise pingi". Läänlane. 24.09.2020. Vaadatud 15.08.2021.
- ↑ Kallas, Jüri. "Järelehüüd. Tarmo Õuemaa". Reaktor. Vaadatud 15.08.2021.
- ↑ "Minust endast". Sadama 5 (kr)ahv. Vaadatud 15.08.2021.