Tantsukunstnik

Allikas: Vikipeedia

Tantsukunstnik on üldine mõiste kellegi kohta, kes tegeleb tantsukunstiga. Inimene, kes kasutab eneseväljenduseks ja mõtte edasi andmiseks enda ja teiste kehasid. Tantsukunst on üks etenduskunsti vormidest. Sellest tulenevalt on tantsukunstnik kas etendaja või etendussituatsiooni looja. Etendussituatsiooni looja võib olla näiteks koreograaf, lavastaja, tantsuõpetaja, repetiitor. Sageli on ühes isikus esindatud mitu oskust, mis moodustavad ühe tervikliku tantsukunstniku. Tantsukunstnik võib tegeleda lavastuste loomisega nii idee kui ka teostuse tasandil, liikumise loomisega muus vormis, tantsimisega, tantsukunsti levitamise või populariseerimisega, enda või kellegi teise mõtete edasi andmisega füüsilise keha kaudu. Eestis saab kõrgharidusena õppida erialasid, mis on suureks eelduseks tantsukunstnikuks kujunemisele, kahes koolis: Tallinna Ülikoolis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.

Ajalugu ja päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed tantsukunstnikud tänapäevases mõistes on pärit XVII sajandist, kui Louis XIV hakkas tegelema balleti kui tantsukunsti populariseerimise ja praktiseerimisega.

Eestis nimetati 1980. aastateni tantsukunstnikuks tantsijat või koreograafi, kes tegeles balleti, folkloori, sõu- või varieteetantsuga. Eesti taasiseseisvumisega lisandus tantsumaastikule ka kaasaegne tants ning koos sellega ka tantsukunstnik. Tekkisid tantsuühendused Nordic Star (hiljem Nordstar), Box RM, Fine 5 ja ZUGA, neist kaks viimast tegutsevad siiani. Toimus tantsija mõiste avardumine tantsukunstnikuks, sest tantsija oli samal ajal ka koreograaf.[1]

Tuntumad tantsukunstnikud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Epner, L. Oruaas, R. Pesti, M. Vaateid Eesti nüüdisteatrile. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016.