Tallinna Polütehnikum

Tallinna Polütehnikum
	Tallinna Polütehnikumi hoone oktoobris 2010
Asutatud	1915
Kooli tüüp	kutseõppeasutus
Direktor	Kalle Sammal
Linn	Tallinn
Maakond	Harju maakond
Aadress	Pärnu maantee 57, Tallinn
Koduleht	Tallinna Polütehnikumi koduleht

Tallinna Polütehnikum on riigi kutseõppeasutus mis valmistab ette keskharidusega 4. ja 5. taseme spetsialiste kolmes valdkonnas 15 erialal.

Kooli postiaadress: Pärnu maantee 57, 10135 Tallinn.

Erialad

Energeetika ja automaatika:

Automaatik, 4. tase
Sisetööde elektrik, 4. tase
Sisetööde elektrik, 5. tase (jätkuõpe)
Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (jätkuõpe)
Jaotusvõrgu elektrik, 5. tase (jätkuõpe)

IT ja telekommunikatsioon:

Tarkvaraarendaja
Telekommunikatsiooni nooremspetsialist
Elektroonikaseadmete tehnik
IT-süsteemide spetsialist

Meedia:

Multimeedia spetsialist (veebiarendaja)
Visuaalmeedia spetsialist
Printmeedia: Trükiettevalmistaja
Printmeedia: Trükkal
Fotograaf
Teleoperaator
Lavavalgustehnik

Ajalugu

Tallinna Linnavalitsuse istungil 9. aprillil 1912 otsustati linnavolikogult saada õigus taotleda tsaarivalitsuse Kaubandus- ja tööstusministeeriumilt luba avada Tallinnas keskastme polütehniline kool (среднее политехническое училище). 1914. aasta septembris teatas Kaubandus- ja tööstusministeerium Tallinna linnavalitsusele, et nimetatud õppeasutuse kommertsharu lubatakse avada, aga esimesel aastal mitte enama kui kolme klassikomplektiga (ettevalmistus-, esimene ja teine klass). Tehnilised harud lisanduksid hiljem. Kutseõppeasutuse ajalugu algab 1915. aastal avatud Tallinna Linna Poeglaste Kommertskoolist

Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool

Loa ja põhikirja hilise saabumise, kohustusliku hoolekogu valimise ning direktori kinnitamise tõttu Kaubandus- ja tööstusministeeriumis tegi linnavalitsus 9. novembri (vkj 27. oktoobri) 1914 istungil otsuse avada Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool (kooli tolleaegne nimetus) järgmisel, 1915/1916^[1] õppeaastal Kordese (nüüd Kevade) tänaval Jakob Westholmi teise järgu erakooli ruumides. Kooli direktoriks kinnitati ministeeriumi poolt Nikolai Kann. Põhjusel, et edaspidi oleks tülikas tähistada kooli aastapäevi esimesel koolipäeval, otsustas õpetajate nõukogu teha seda linnavalitsuse asutamisotsuse vastuvõtmise kuupäeval 9. novembril. Kolmandal aastal koliti üüriliseks Kloostri tänaval asuva poisslaste keskkooli juurde ja alles 1918. aastal sai kommertskool omaette ruumid Harju tänava majja nr 48. Saksa okupatsiooni ajal 19. juulil 1918 määras linnavalitsus kooli direktoriks Ernst von Pezoldi ja nimetas kommertskooli ümber saksa õppekeelega linna reaalkooliks (Stadtische Realschule) ^[2]. Kool töötas selle nime all 7. novembrini 1918. Saksa sõjaväe lahkumise järel Tallinnast alustas kool 14. novembril 1918 uuesti Tallinna Linna Poeglaste Kommertskoolina senise õpetaja Voldemar Raami juhtimisel.

Tallinna linna II reaalkool

Voldemar Raami palvel, kes 11. juunil 1919 määrati Rakvere Õpetajate seminari asutajadirektoriks, jäi teda suvel asendama Nikolai Neuhaus (eestistatult Enn Nurmiste), kes oli kommertskooli tunniandja. Lastevanemate ettepanekul ja linnavalitsuse toetusega kinnitas Haridusministeerium Nikolai Neuhausi augustis 1919 kommertskooli direktoriks. Oktoobris 1919 nimetas linnavalitsus Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli Tallinna linna II reaalkooliks^[3].

Riigi ühistehnikagümnaasium

1923. aasta 20. juuni istungil võttis Tallinna linnavolikogu vastu Tallinna linna avalikkude keskkoolide võrgukava ning võrku võeti teiste hulgas Tallinna II reaalkool muudetud nimega Tallinna linna ühistehnikagümnaasium^[4].

1923. aasta augustis otsustas valitsus 1920. aasta põhikirja alusel loodud Tallinna Tehnikumi (Tehnikaülikooli eellase) koosseisu kuulunud eeltehnikumi sulgeda ja selle asemel avada tehnikumi ruumides riigikooli, Tallinna ühistehnikagümnaasiumi. Tallinnas oli nüüd kaks ühistehnikagümnaasiumi – üks linna ja teine riigi ülal pidada ning 1923. aastal avalikkude keskkoolide seaduse elluviimise määrusega arvati mõlemad Eesti Vabariigi keskkoolide võrku^[5].

29. novembril 1923 teatas Haridusministeeriumi kooliosakond, et Tallinna ühistehnikagümnaasium on Haridusministeeriumi poolt ümber nimetatud Riigi ühistehnikagümnaasiumiks Tallinnas^[6].

Linn pidas oma ühistehnikagümnaasiumi kulukaks ja tegi Haridusministeeriumile ettepaneku võtta see riigi ülal pidada ja nii liideti need sarnased ühistehnikagümnaasiumid Vabariigi Valitsuse 10. juunil 1925 otsusega üheks Riigi ühistehnikgümnaasiumiks ^[7]. Direktoriks kinnitati Enn Nurmiste. EV Haridusministeerium määras Riigi ühistehnikagümnaasiumi ajalooliseks algusajaks (mis on ühtlasi Tallinna Polütehnikumi algusaeg) Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli algusaja, 9. novembri 1915 ^[8].

Tallinna Tehnikum

1928. aasta Tallinna Tehnikumi seaduse ja Vabariigi Valitsuse 1929. aasta Tallinna Tehnikumi elluviimise määruse ^[9] järgi kujundati Riigi ühistehnikagümnaasiumist 1929. aastal Tallinna Tehnikum, aadressiks Imanta tänav 6. Ette nähti koolitada inseneriabilisi, tehnikuid ja maamõõtjaid, kes võisid iseseisvalt juhatada ja toimetada töid, mille ulatuse määrasid kutseõiguse seadused. Selguse mõttes kasutati nüüd teise, 1920. aasta põhikirja alusel loodud insenere ettevalmistavat Tallinna Tehnikumi, millest arenes Tallinna Tehnikaülikool, nimetamist "kõrgemaks tehnikumiks". 1932. aasta suvest kuni 1936. aasta suveni oli mõlemal Tallinna Tehnikumil üks ja seesama direktor Enn Nurmiste. Tema ülesandeks oli haridusministeerium seadnud arendada keskastme tehnikumi ja viia lõpuni kõrgema Tallinna Tehnikumi sulgemine. 1935. aastal tähistas Tallinna Tehnikum 20. aastapäeva. Pidulikul aktusel rohkearvulise rahvahulga kaasaelamisel toimus Tallinna Tehnikumi lipu õnnistamine Tallinna praosti poolt, mille järel andis selle direktor Enn Nurmistele üle haridus-sotsiaalminister Nikolai Kann. Sündmus leidis kajastust ka ajalehtedes. Lipp elas kindlas peidupaigas üle Nõukogude Liidu okupatsiooniaastad ja on nüüd taas aukohal Tallinna Polütehnikumi kollektiivi pidulikel sündmustel. Suursündmuseks Tallinna Tehnikumi ajaloos oli kindlasti nurgakivi panek oma koolimajale 1939. aastal. See arhitektuuripärl on koduks jäänud Tallinna Tehnikumi ainsale järglasele, Tallinna Polütehnikumile.

1940. aasta suvel Eesti okupeeriti ja inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Koolidesse viidi sisse ideoloogilised õppeained, kuid suurte ümberkorraldusteni veel ei jõutud, sest algas sõda. Saksa okupatsiooni ajal (august 1941 – september 1944) viidi tehnikumid omavalitsuste alluvusse ja jätkasid tööd sõjaajast tingitud ümberkorraldustega. Erialaainete õpetamine Tallinna Tehnikumis jätkus Eesti Vabariigi aegsete õppekavadega.

Tallinna I Tööstustehnikum

1944. aasta septembris Nõukogude okupatsiooni taas kehtestamise järel algas kohe massiivne Eesti haridussüsteemi üleviimine NSV Liidu haridussüsteemile. Tehnikumid viidi tagasi Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse ja muudeti nimed. Tallinna Tehnikumi nimeks kinnitati Tallinna I Tööstustehnikum ^[10].

Tallinna Elektromehaanika Tehnikum

1945. aasta alguses esitas Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat valitsusele ettepaneku, mis sisaldas tehnikumide võrgu ümberkorraldamist vastavalt NSV Liidu plaanile. Plaan kiideti heaks ja kinnitati NSV Liidu RKN juures asuva Kõrgemate Koolide Komitee poolt. Igale tehnikumile kinnitati ühtlasi NSV Liidu standardeid järgiv põhikiri, milles tehnikumi nimi, struktuur ja erialad olid kooskõlas NSV Liidus kasutatavatega ^[11]. Tallinna I Tööstustehnikumi nimeks kinnitati Tallinna Elektromehaanika Tehnikum. 1945./1946. õppeaastat alustas Tallinna Elektromehaanika Tehnikum nagu ka teised HRK tehnikumid uue nime, struktuuri, NSV Liidu erialade, õppekavade ja -plaanidega.

Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikum

1952. aasta maikuus viidi NSV Liidu Ministrite Nõukogu korralduse alusel Tallinna Elektromehaanika Tehnikum haridusministeeriumi alluvusest Eesti NSV Kommunaalministeeriumi alluvusse ja muudeti tema nimi Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumiks ^[12].

Tallinna Polütehnikum

1956. aastal muudeti Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumi nimi Tallinna Polütehnikumiks, millist nime kannab kool tänase päevani ^[13].

Nimed

Kool on kandnud järgmisi nimesid^[14]:

1915 – Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool
1918 – Linna Reaalkool
1919 – Tallinna Linna II Reaalkool
1923 – Tallinna Linna Ühistehnikagümnaasium
1925 – Riigi Ühistehnikagümnaasium
1929 – Tallinna Tehnikum
1944 – Tallinna I Tööstustehnikum
1945 – Tallinna Elektromehaanika Tehnikum
1952 – Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikum
1956 – Tallinna Polütehnikum

Pilte

Fuajee
Elektroonika töökoda
Elektrimasinate labor
Automaatika labor
Trükikoda
Arvutiklass
Elioni klass
Fotostuudio
Jõusaal
Saal

Viited

↑ TLA.195.4.83, l 4137, 4138, 4139
↑ TLA.196.1.1 Linnavalitsuse protokoll 19. juuli 1918
↑ TLA.82.2.1 l 456_Tallinna Linnavalitsuse koosoleku protokoll 10.oktoobrist 1919
↑ TLA.82.2, 1 186 Tallinna Linnavolikogu järjekorralise koosoleku protokoll 20. juunist 1923
↑ RT 1923 116
↑ RT 1923 140, l 935
↑ ERA.31.3.7133 Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1925 otsus
↑ ERA.1803.1.81, l 237, 238 Riigi ühistehnikagümnaasiumi algusaja määramine EV Haridusministeeriumi poolt
↑ RT 1929 78 527 Tallinna Tehnikumi elluviimise määrus
↑ ERA.R14.3.26, l 33
↑ ERA.R-14.3.100
↑ ERA.R-1.3.519, l 394
↑ Eesti NSV Kommunaalministri käskkirj nr 280 17. novembrist 1956
↑ https://web.archive.org/web/20180303105643/https://www.tptlive.ee/kool/ajalugu/me-oleme-olnud/ (vaadatud 24.04.2018)

Välislingid

Tallinna Polütehnikumi koduleht
Tallinn: vaade Pärnu maanteele Tõnismäelt, postkaart 1960, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR

[1] TLA.195.4.83, l 4137, 4138, 4139

[2] TLA.196.1.1 Linnavalitsuse protokoll 19. juuli 1918

[3] TLA.82.2.1 l 456_Tallinna Linnavalitsuse koosoleku protokoll 10.oktoobrist 1919

[4] TLA.82.2, 1 186 Tallinna Linnavolikogu järjekorralise koosoleku protokoll 20. juunist 1923

[5] RT 1923 116

[6] RT 1923 140, l 935

[7] ERA.31.3.7133 Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1925 otsus

[8] ERA.1803.1.81, l 237, 238 Riigi ühistehnikagümnaasiumi algusaja määramine EV Haridusministeeriumi poolt

[9] RT 1929 78 527 Tallinna Tehnikumi elluviimise määrus

[10] ERA.R14.3.26, l 33

[11] ERA.R-14.3.100

[12] ERA.R-1.3.519, l 394

[13] Eesti NSV Kommunaalministri käskkirj nr 280 17. novembrist 1956

[14] ttps://web.archive.org/web/20180303105643/https://www.tptlive.ee/kool/ajalugu/me-oleme-olnud/ (vaadatud 24.04.2018)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]