Tallinna Jalaväe Kool

See artikkel räägib Eesti NSV õppeasutusest; Saksamaa õppeasutuse kohta vaata artiklit Jalaväekool (Saksamaa)

---

Tallinna Jalaväe Kool (Таллинское военно-пехотное училище, Таллинское ВПУ) oli 1940. aasta sügisel pärast Eesti sõjaväe ja sõjaväeliste õppeasutuste likvideerimist moodustatud Punaarmee ohvitseride ja poliittöötajate õppeasutus.

Kooli asutamine

Pärast Eesti NSV annekteerimist NSV Liitu 6. augustil 1940 andis 17. augustil 1940 NSV Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks.

17. augustil 1940 alustati Tallinnas Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste asemel ning selle hoonete ja õppevahendite baasil Tondi kasarmutes Tallinna Jalaväe Kooli moodustamist.

Kooli isikkoosseis formeeriti Punaarmee koosseisu liidetud 180. ja 182. laskurdiviisi Nõukogude võimu toetavatest sõjaväelastest, piirkondlike Nõukogude organite poolt sõjakooli suunatud Nõukogude võimu toetavatest isikutest ja väljastpoolt Eestit pärit sõjaväelastest (Talvesõjast osavõtnutest, Leningradi linna, Leningradi oblasti, Novgorodi ja Pihkva oblastist). Sõjakooli kursantidest moodustati 2 pataljoni, milles mõlemas 3 roodu. 1. pataljoni moodustasid Eestist pärit kursandid, 2. pataljoni moodustasid mujalt pärit kursandid. 1941. aasta juunis aga kaotati õppepataljonide selline liigitamine ning roodud komplekteeriti kursantide päritolule vaatamata.

1. pataljon asus õppetööle 1941. aasta jaanuaris, Eestist komplekteeritud pataljon aga 1941. aasta märtsis.

Eesti õppepataljoni roodukomandörina tegutses Herbert Brede, õppeosakonna ülemana major Heino Onni, õpperoodude ülemad olid Eduard Raia, Kümmik, See.

Lisaks moodustati sõjakooli juures kuuekuulised poliittöötajate kursused, kus oli umbes 100 kuulajat, sh Arnold Green, mis alustas õppetööd 1941. aasta jaanuaris.

Poliitjuhtide kursustele võeti õppima Eestist pärit Nõukogude võimu pooldajaid, kes said õppeajal tasuks 600 rubla kuus, samal ajal kui sõjaväelastest kursantide tasu oli 40 rubla.

Kooli ülem oli polkovnik Dorofejev, seejärel polkovnik Bulanov ja kindralmajor Tjutrin.

Sõjakool Teises maailmasõjas

Teise maailmasõja 22. juunil 1941 alanud Nõukogude-Saksa sõja alguses täitsid kursandid Tallinnas valveteenistuse ülesandeid ning kaitsetöödele suunatud linnaelanike poolt kaitsehitiste rajamist.

Juulis 1941 aga saadeti sõjakooli isikkoosseis 5-6 ešeloni koosseisus NSV Liidu tagalapiirkonda Altai kraisse Slavgorodi, kuhu saabuti juuli lõpus. Slavgorodis nimetati sõjakool ümber Slavgorodi Jalaväekooliks, aga kuna paikkonnas puudusid õppetööks vajalik taristu ja õppetingimused, viidi jalaväekool 20. augustil üle Tjumeni, kus see nimetati ümber 2. Tjumeni Jalaväekooliks. 3. septembril 1941 nimetati sõjakool uuesti ümber Tallinna Jalaväekooliks ja seda nime kandis ta kuni 14. detsembrini 1945.

Sõjakooli 1. lend lõpetas lühendatud õppeprogrammiga (ettenähtud kaheaastase programmi asemel) 10. septembril 1941, selle kursuse lõpetas 550 leitnanti. NSV Liidust pärit lõpetajad saadeti 368. Laskurdiviisi ja Eestist pärit lõpetajad Uurali sõjaväeringkonda, kus moodustati 7. Eesti Laskurdiviis.

Sõjakooli lõpetas Teise maailmasõja ajal 19 lendu ja 4540 ohvitseri.

Sõjakooli isikkoosseis oli jaotatud 3 pataljoniks, mis omakorda jagunesid kolmeks laskur- ja kuulipilduja või miinipilduja õpperooduks. Laskurrood koosnes 4 jaost ja kuulipildujarood 3 jaost.

Vilistlasi

• Nikolai Solovei

Vaata ka

• 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

Välislingid

• Тюменское военно-инженерное училище
• Башманов Иван Андреевич, 26.03.1923–6.07.1970, Герой Советского Союза