Arutelu:Robert Stolz

Oranje-Nassau ordu - kas see mitte Oranje orden (Huisorde van Oranje) ei ole? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. märts 2018, kell 14:21 (EET)[vasta]

Originaalis (hol.k) on Huis van Oranje-Nassau mitte Huisorde van Oranje. Huis on tõlkes "maja", mida kasutavad oma tekstis näiteks hispaanlased, sakslased, inglased jt. Inglased kasutavad sünonüümina ka Order. Venelased nimetavad sama asja dünastiaks, mis on sisuliselt õige. Eestis on olnud kombeks taolisi ajaloolisi võimukaid moodustisi nimetada ordudeks. Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Dominiiklaste ordu jne. See hollandlaste "Maja" on samasugune "Maja" kui Liivi ordu. Üldiselt on ju see asi enam-vähem lahti kirjutatud ka viki artiklis "Ordu". Seega ei kõlba "Orden" eestikeelses tekstis selle "kollektiivi" äramärkimiseks mitte kuidagi. Lisan artiklisse siis ka tolle ordu originaalnimetuse, et iga lugeja võiks ise teha endale meelepärase tõlke ja saada asjast juurte tasemel aru. Üldiselt olen tähele pannud viki artikleid lugedes, et kultuurrahvad pööravad märkimisväärselt suuremat tähelepanu artiklite sisule kui väiklastele vormistamisküsimustele. Küll mõistan, et mitte iga toimetamisega tegeleja ei valda enamusi teemadest sisuliselt, kuid tahab aktiivne tegutseja olla.

Parimat. AK720

Vaata siis nl:Huisorde van Oranje, see võib tõesti küll ordu ola, kuid Nassaud selles nimes ei ole. Küll on aga Hollandis veel teine nl:Huisorde van de Gouden Leeuw van Nassau ja selle nimes on Nassau, kuid ei ole Oranjet.Seega kaks erinevat asja kokku pannes tekitad sa ise veel ka segadust. Nimetuses on Huisorde, mitte Huis. Huisorde on põhimõtteliselt kuninglik orden või dünastia orden, kuigi see võib endaga kaasa tuua rüütliseisuse. Kuid jah on ka veel nl:Orde van Oranje-Nassau. Kuid see on kõige selgemalt orden ja mitte ordu. Seega küsimus oli ajendet sellest, millega tegu siis ikkagi oli. Ja kordan üle, et nimed on on eesti keeles püstkirjas ning pealkirjad püstkirjas ja jutumärkides ning seda olenemata sellest keelest, milles nad on. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. märts 2018, kell 14:27 (EET)[vasta]

Belgia autasu kannab nime Kroonorde (Krooniorden ?), mis on üks kolmest Belgia ordenist, kuid millise järgu (või kuidas neid nimetatakse) ta sai. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. märts 2018, kell 15:51 (EET)[vasta]

Viini konservatooriumi tänapäevase nime eestikeelse tõlkega on probleeme. Veebis võib leida näiteks kujusid Viini Muusika ja Lavakunsti Ülikool, Viini Muusika- ja Lavakunsti Ülikool, Viini Muusika- ja Lavakunsti Kõrgkool, Viini muusika- ja esituskunstide ülikool, Viini Muusika ja Kujutavate Kunstide Ülikool...(see viimane tundub küll väheke mööda olema). Ilmselt veel midagi. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. märts 2018, kell 15:11 (EET)[vasta]

Kõik sidekriipsuga nimekujud on kohe kindlasti valed. Saksakeelse Universität für Musik und darstellende Kunst Wien vastena tulevad kõne alla Viini Muusika ja Lavakunsti Ülikool ja Viini Muusika ja Esituskunsti Ülikool. Annely Peebo artiklis on kasutatud esimest. 2001:7D0:87CA:9180:147B:9B06:DA2B:46C4 11. märts 2018, kell 17:42 (EET)[vasta]

Kuulge Ahsoous! Ei maksa näppida asju, millest te midagi ei tea. Ordeneid kinnitatakse eesti keele kontekstis valdavalt rinda. Brežnevil oli neli Lenini ordenit. Order, mida ka pakute, anti Nõukogude ajal korteris elamise õiguse kinnituseks Haritud inimesed kasutavad selles tähenduses, millest mul artiklis juttu üheselt mõistetavat ordut. Parandage siis viki artiklites ära ka Liivi ordu Liivi ordeniks, Malta ordu Malta ordeniks, Dominiiklaste orden jne. Seletasin Teile ordu asja ära eelmises kommentaaris, aga ikka raiute oma ja teete enda õigustamiseks mitte eriti asjakohaseid sõnahaake Ei maksa olla väiklane ja näppida teksti. Lisasin juurde hollandikeelse nimetuse. See ei läinud siis teie seisukohaga kokku ja võtsite välja. Ja veel. jätke rahule minu poolt kasutatav kursiiv teatrite, võõrkeelsete lugude pealkirjade jne kasutamisel, mis on laialt levinud komme, et teha tekst kergemini haaratavaks ja arusaadavaks. Vaadake teiste keelte lehekülgi, kuidas seal on tehtud. Vaadake Eestis välja antud teatmeteoseid kus see on lailt levinud. Eesti keeles on tõesti jutumärgid omal kohal, muidu on kõik üks hall joru. Lugu peab olema visuaalselt hästi haaratav. Teie vormistamise stiil on aga üks ühtlane lint. Eesti keeles toimub pidevalt muutusi juba Aavikust peale. Eesti keeleinimesed on ka inimesed ja otsivad muudatusi, ehk teevad palga eest tööd. Kuid kõik nende väljapakkumised ei ole pidanud kaugeltki aja proovile vastu. Kõikide muudatustega, mida nad välja pakuvad, ei maksa kaasa joosta. Lainetusi keeles on küll ja küll. Oli Veneetsia, siis taheti Venezia, siis uuesti Veneetsia. Nüüd on kapituleerutud ja aktsepteeritakse mõlemat. On meil akadeemik Boris Tamm, ooper Boris Godunov, tennisist Boris Becker jm. Kuid millegipärast tahetakse "lätipärast" Boriss Jeltsinit. On Pariis (pro Paris), Rooma (pro Roma), aga mitte Milaano, Veneetsiast (pro Venezia) oli juttu ja palju muud. Ei mingit ühtepidi mõtlemist ja selget tegutsemist. Kõik puha subjektiivne ja iga üksiku toimetaja jõudemonstratsioon. Nüüd olen saanud veel aru, et on Ahsoouse keele- ja vormistamisvariandid. Et vikil on nii kombeks, kuulen. Kas selle lintteksti kohta on Keele- ja Kirjanduse Instituudi korraldus või Riigikogu otsus? Mina pole kuulnud, ehkki olen väga palju kirjastamisega kokku puutunud. Kui härra Ahsoous soovib oma artiklite puhul nii või teisiti toimetada, siis palun väga. Või kui on täpne kord välja töötatud, siis palun see kirja panna ja vikis üles riputada, et autorid teksid. Praegu kuulen, et meil on nii või naa kombeks. Teate - Mati Undli oli populaarne teos "Hüvasti kollane kass". Seal oli tabav ütlemine: Kust varblane teab, mida kass mõtleb? Olgu siis teie reeglid avalikud ja Teie endi poolt kasutatud läbi kõikide eestikeelsete artiklite. Aga seda ei ole näha kui pisutki vikit sirvida. Soovitan autoritest lugu pidada, sest nad teevad vabatahtlikult ja tasuta tööd. Vormistamise küsimus ei ole eluküsimus, vaid eluküsimus on artiklite sisu, mis kahjuks jätab väga suures osas soovida. Jah, viki on kollektiivne "teos". Kuid see ei tähenda, et teksti muudetakse halvemaks, ebatäpsemaks, vähem ülevaatlikuks. Olen kuskilt kuulnud, et kvantiteet ei kasva kvaliteediks nagu nõukogude ajal pingutati teha. Ega viki ometi samale lainele ei ole kogemata kukkunud, et proovib uuesti vastupidist tõestada. Viki administraatorid ja toimetajad võiksid seda ka arvestada, et artikli looja teeb ikka kõige olulisemat tööd kui see artikkel just ei ole paarirealine, et saaks artiklite arvu suurendada ja oma kohta üldises wikipedia edetabelis kvantiteediga parandada. Rohkem ma teiega ei vaidle, sest sellel pole mõtet. Nagu pole ka mõtet edaspidi teha põhjalikku ja kvaliteetset tööd, sest selle kallal läheb kohe lahti jutumärkide panemine. Solikige Ahsoous, siis pealegi minu tööd ja tundke rõõmu, et olete suutnud end kehtestada.

Kõike head ja soovin edu: AK720

Muide, see kinnitataksegi rinda. Ja jutumärkide kohta võite siis ka vaada Eesti Keele Instituudi lehelt https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=70 tsitaat "pealkiri on eesti tekstis alati jutumärkides, olenemata keelest.". • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. märts 2018, kell 21:20 (EET)[vasta]

Veidi selgemalt on öeldud seal https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56 tsiteerin "Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita ega panda kursiivi," ja "Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse eesti tekstis jutumärkidega ja püstkirjas". • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. märts 2018, kell 21:30 (EET)[vasta]

Ja proovige anda siiski ka viiteid, sest see mille kohta te ütlete olema hollandikeelne nimetus, on hoopis teine asi. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. märts 2018, kell 21:25 (EET)[vasta]

Nõus, et ordut ja ordenit ei tohi kasutada sünonüümina. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. märts 2018, kell 15:03 (EET)[vasta]

Kas ma saan õigesti aru, et kuni 1991. aastani kirjutati filmikompanii nime Ufa ja alles siis mindi suurtähtede peale üle. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. märts 2018, kell 14:46 (EET)[vasta]

Redigeerimissõda ei ole lahendus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. märts 2018, kell 15:03 (EET)[vasta]

Täiesti nõus. Aga kuidas inimeste siis rahustada, on paraku ka probleem. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. märts 2018, kell 15:15 (EET)[vasta]

Kas teoste juures olevates esituskohtade juures võib olla typo ja on mõeldud Bregenzi • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. märts 2018, kell 15:05 (EET)[vasta]

Kas Brno teater oli saksa linnateater, mis tänapäeval kannab nime Mahenovo divadlo • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2018, kell 11:39 (EET)[vasta]

Eespool esitati väide, et kahe s-iga Boriss Jeltsin olevat lätipärane. Isegi kui see on kellegi silmis lätipärane, on see eesti keeles õige. EKI keelenõu: "Vene nimed Denis ja Boris transkribeeritakse eesti keelde kahe s-iga: Deniss, Boriss. 2010 märts" Kuriuss 20. juuli 2018, kell 15:50 (EEST) Samal põhjusel on eesti keeles õige Boriss Godunov – nii isiku nimena kui ka ooperi pealkirjana. Kuriuss 20. juuli 2018, kell 15:54 (EEST)