Taigatihane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Taigatihane
Siberian Tit Parus Cinctus 2006 03 07.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Tihaslased Paridae
Perekond Tihane Parus
Liik Taigatihane
Ladinakeelne nimetus
Parus cinctus
(Boddaert, 1783)
Sünonüümid

Poecile cinctus

Taigatihane (Parus cinctus, sünonüüm Poecile cinctus) on linnuliik tihaslaste sugukonnas tihase perekonnas. Taigatihane on Eestis eksikülaline.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Taigatihane on levinud hajusa kuni suhteliselt tavalise haudelinnuna Euraasia põhjaosas Skandinaavia kesk- ja põhjaosast läbi Siberi kuni Alaskani ja Kanada loodeosani. Ta on tihastest ainus liik, kes on levinud nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Taigatihane on paigalind. Eestisse on ta sattunud üksikutel kordadel, esmakordselt kohati teda Kablis 1977. oktoobris [1].

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Taigatihane on põhjala karmide oludega kohastunud koheva sulestikuga, suure pea ja pika sabaga tihane. Üldpikkus 13,5-14 cm. Tal on tumepruun lagipea, laialt mustjaspruun kurgualune ja kaneelpruun selg. Põsed ja alapool valged, tiivasuled mustjad heledate servadega, kehakülgedel on pruunikas varjund.[2] Häälitsused on mitmekesised, paljud neist sarnanevad põhjatihase omadega. Laul on kähedavõitu "tsip tsjiep tsjiep" või lühike jada, nt "ptirie-lii, ptirie-lüü, ...".[3]

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Taigatihane asustab vanu kuuse-, männi- ja lehisemetsi ja tundrakaasikuid, sageli jõgede kaldametsi. Majandatavates metsades eelistab ta tihedaid okaspuistuid vanade puudega, mille tüvesid katab kõdu.[2]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Taigatihase toiduks on putukad, teod, ämblikud ja seemned. Talvel külastab prügikohti ja lindude toidulaudu. Ta kogub aastaringselt rohkesti toiduvarusid. [2]

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Taigatihase pesitsusperiood on mais-juunis. Emaslind ehitab pesa puuõõnde maast kuni viie meetri kõrgusele. Pesitseb ka pesakastides. Pesa koosneb samblast ja rohust ning on tihedalt vooderdatud karvade ja jõhvidega. Kurnas on 4-11, tavaliselt 6-10 muna. Taigatihane pesitseb korra aastas. Vanalinnud on väga paiksed, nad püsivad oma territooriumil aastaringselt. Taigatihane talub edukalt Siberi -60°C pakast. [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Tallinn: Estonian Academy Publishers, 1994, lk 211.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Harrap, S., Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers. London: Christopher Helm, 1996.
  3. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 462.