Tagavararatas

Allikas: Vikipeedia
Tagavararattad 1931. aasta Nash Ambassadori külgedel
Tagavararatas 1993. aasta Jeep Grand Cherokee pakiruumis
Tagavararatas

Tagavararatas ehk varuratas on tagavaraks hoitud velg koos rehvi ja sisekummiga. Tagavararatas kuulub sõiduki lisavarustusse.

Seda kasutatakse sisekummi lõhkemisel, rehvi purunemisel või muu hädaolukorra korral. Üldjuhul on autodel üks tagavararatas. Selle vahetamisel läheb autojuhil vaja tõkiskingi, rattavõtit ja tungrauda.[1] Tagavararatas on üldjuhul mõeldud lühikeste vahemaade läbimiseks. Mõnel automudelil on ruumi kokkuhoiu mõttes tagavararatta mõõtmeid vähendatud, seega võib sellega sõitmise kiirus olla piiratud kuni 80 km/h. Vähendatud mõõtmetega tagavararatast ei tohi kasutada vedaval teljel, vältimaks jõuülekande kahjustumist.

Hoiustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tagavararatast hoitakse tavaliselt pakiruumi põrandasse spetsiaalselt konstrueeritud süvendis, mida katavad kaas ja põrandavaip. See tagab ruumi kokkuhoiu pakiruumis.

Samuti hoitakse tagavararattaid auto tagaosa all paiknevates pesades, kuhu ratas kinnitatakse poltide või trossisüsteemi abil. Enamasti kasutatakse seda lahendust veoautodel, kaubikutel või esisillaveoga autodel. Selle meetodi eelis on, et tagavararatta kättesaamiseks ei ole vaja pakiruumi tühjendada. Sellel moodusel on ka omad miinused: kuna ratas on pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes, soodustab see tagavararatta määrdumist ja roostetamist.

Paljudel maasturitel kinnitatakse tagavararatas tagumise ukse, katuse või kapoti külge.

Mitmetel vanematel sõidukitel (Renault 14, esimese põlvkonna Fiat Panda, Subaru Leone) on tagavararatas kinnitatud mootori peale.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kuidas.ee (2014). "Tagavararatta vahetamine" (eesti keeles). Rehvi vahetamine. Vaadatud 14.02.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]