Orenburg

See artikkel räägib Venemaa linnast; samanimelise allveelaeva kohta vaata BS-136 Orenburg

---

Orenburg
vene Оренбург
Orenburgi lipp Orenburgi vapp
Pindala: 916,9 km²
Elanikke: 539 236 (1.01.2023)
Koordinaadid: 51° 46′ N, 55° 6′ E

Jalakäijate sild Uurali jõel. Sillal on ka märk Euroopa ja Aasia piirist

Orenburg (vene keeles Оренбург, kasahhi keeles Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus. Asub Lõuna-Uuralites Uurali jõe keskjooksul Sakmara jõe suudme lähedal, Kasahstani piirist 100 km kaugusel. Linn asub Euroopa ja Aasia piiril. Linna kutsutakse ka Venemaa Aasia pealinnaks.

Ajalugu

Orenburg on asutatud 1743. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusse asukohta. Algselt asus kindlus kohas, kus Ori jõgi suubub Uuralisse, umbes seal, kus asub tänapäeval Orsk. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.

Enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid rändrahvad, ent Orenburgi linna elanikkond oli põhiliselt venekeelne.

Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena

1744. aastast oli Orenburg kubermangulinnana Orenburgi kubermangu keskus.

 Pikemalt artiklis Orenburgi kubermang

1865. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser Aleksander II korraldusel mööda kubermangu looduslikult jaotavat Uurali mäestikku pooleks, moodustades Ufa kubermangu ja Orenburgu kubermangu, mille keskuseks määrati Orenburg. Seal asus kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht Orenburgi kindralkuberner ehk sõjakuberner, kellele allus Ufa linnas asuv Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner.

Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (Оренбургское генерал-губернаторство) kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni 1882. aastal.

19. sajandil oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja Kesk-Aasiaga. 1920–1925 oli see Vene SFNV-sse kuulunud Kirgiisi ANSV pealinn. 1938–1957 oli linna nimi Tškalov hukkunud piloodi Valeri Tškalovi järgi.

Loodus

Kliima

Valitseb parasvöötme mandriline kliima kuuma ja kuiva suve ning parajalt külma ja lumevaese talvega. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +22,1 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −13 °C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 1998. aasta juulis +43,2 °C, absoluutne miinimum oli 1969. aasta jaanuaris −43,2 °C.

Sademetehulk on keskmiselt 356 mm (184–742 mm) aastas.

Elanikkond

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Orenburgi elanikkonnast venelasi 83,45%, tatarlasi 7,78%, kasahhe 2,03%, ukrainlasi 1,97%, baškiire 1,10%, armeenlasi 0,63%, mordvalasi 0,52% ja teistest rahvustest inimesi 2,52%.

Majandus

Juhtivad tööstusharud on gaasitööstus, masinaehitus ja metallurgia.

Haldusjaotus

Haldusüksusena on linn munitsipaalmoodustis Orenburgi linn, mis jaguneb kaheks ringkonnaks: Põhjaringkond ja Lõunaringkond. Mõlemad ringkonnad jagunevad kaheks rajooniks. Linna haldusalas on 7 alevit ja 3 küla.

Vaata ka

• Orenburgi kasakad
• Orenburgi kasakavägi, keskusega Orskis

Välislingid

• Orenburgi linnavalitsuse koduleht
• Orenburgi internetiportaal
• Laura Gozzi. Russia floods: Ural river reaches critical level in Orenburg. [Tõlge: Venemaa üleujutused: Orenburgis saavutab kriitilise taseme Uurali jõgi]. BBC News, 10. aprill 2024