Mesilasema
Mesilasema on taru kõige suurem mesilane, kelle ülesandeks on muneda uusi mesilasi ning hoida pere koos.
Tavaliselt on mesilasperes tuhandeid töömesilasi, sadu isasmesilasi ehk leski ja ainult üks mesilasema. Mesilasema on mesilasperes üks tähtsamatest isenditest, kes vastutab mesilaspere arengu eest ja kellest sõltub mesilaspere iseloom..Mesilasema on kõige suuremate mõõtudega isend mesilasperes. Äsja kupust koorunud ema kehapikkus on 16–18 mm ja mass 180–200 mg. Selline ema on lennuvõimeline ja vilgas ning mesilasperes on teda raske märgata. Pärast paarumist muutub mesilasema tagakeha ümaramaks ning keha raskemaks, sellise mesilasema pikkus on 18–25 mm ja kaal 200–250 mg.[1]
Lisaks munemisele on ema ülesandeks mesilaspere kooshoidmine. Paarunud ema ülalõua näärmenõre, nn. emaaine, informeerib mesilasi omavahelisel otsesel kokkupuutel ema olemasolust peres. Mesilased eristavad oma pere ema võõrast emast ka lõhna järgi. Võõra ema vastu on pere vaenulik.[1]
Mesilasema on võimeline elama 5 ja enamgi aastat. Enamasti vahetatakse ema töömesilaste poolt välja varem, kas siis sülemlemise teel, kui vana ema lendab sülemiga tarust minema, või salajase emavahetuse teel, ema 2.–3. eluaastal.[1]