Tööline ja kolhoositar
Tööline ja kolhoositar on monument Moskvas. Monumendi arhitekt on Boriss Iofan ning skulptor Vera Muhhina.
.jpg)
1936. aastal kutsuti Vera Muhhina osalema kinnisel konkursil monumentaal- ja dekoratiivrühma "Tööline ja kolhoositar" väljatöötamiseks, mis pidi kaunistama 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel Nõukogude paviljoni. Paviljoni arhitekt oli Boriss Iofan, kes kutsus projekti kujundamiseks üles teisigi nõukogude skulptoreid, nt Ivan Šadrit, Matvei Manizerit ja Vjatšeslav Andrejevit. Kuigi Iofani ideele oli kõige lähemal Andrejev, puudus tema eskiisist hoone ja skulptuuri ühtsus. Muhhina skulptuurirühm lõi mulje pidurdamatust, kasvavast edasiliikumisest, justkui oleks selles materialiseerunud 1930. aastate Nõukogude Liidu "pulss".[1] Kompositsioon tähistas edusamme ja lubadusi, mida kollektiivne töö tuua võiks.[2]
11. novembril 1936 kiideti projekt heaks ja võeti vastu. 20. detsembril sai mudel valmis ja tarniti tehasesse.[1] 22 meetri kõrgune kuju valmistati roostevabast terasest. "Tööline ja kolhoositar" oli esimene skulptuur sellest materjalist. Skulptuuri loomisel tegi Muhhina tihedat koostööd teraseeksperdi Pjotr Lvoviga. [3] Skulptuur toimetati 65 tükina 28 vagunis Pariisi ja selle kokkupanemiseks kulus 11 päeva. Maailmanäitus avati 25. mail 1937 ja selle põhieesmärk oli 20. sajandi teadus-, tehnika- ja kunstisaavutuste demonstreerimine. Pärast näituse lõppu skulptuur demonteeriti ja saadeti tagasi Nõukogude Liitu. Demonteerimise käigus sai teos aga kõvasti kannatada. 1939. aastal rekonstrueeriti see peaaegu täielikult ja püstitati Moskva Rahvamajandussaavutuste Näituse peasissepääsu juurde.[1]
"Töölisest ja kolhoositarist" sai 1947. aastal filmistuudio Mosfilm tunnusmärk.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Башинская, Ирина А. (1987). Вера Игнатьевна Мухина. Ленинград: "ХУДОЖНИК РСФСР".
- ↑ Hillings, Valerie (1999). ""Komar and Melamid's Dialogue with (Art) History"". Art Journal. Lk 58.
- ↑ Friedman, Jane (2000). ""Soviet Mastery of the Skies at the Mayakovsky Metro Station"". Studies in the Decorative arts. Lk 52–53.
- ↑ Гурин, Александр. "Вера Мухина". Русские Латвии. Vaadatud 26.11.2021.