Tõnu Ruus

Allikas: Vikipeedia

Tõnu Ruus (27. oktoober 1940 Haapsalu8. veebruar 2019) oli Eesti füüsik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Ruus oli teenistuja poeg.[1]

Lõpetas 1959 Haapsalu 1. Keskkooli ja 1964 Tartu Ülikooli füüsikaosakonna, 1975–78 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) aspirantuuris; füüsika-matemaatikakandidaat (1987, TÜ), väitekiri "Создание радиационных дефектов и люминесценция в галогенсодержащих каркасных алюмосиликатах". Oli 1965–75 TPI füüsika kateedri assistent, 1979–88 vanemõpetaja, 1988– dotsent, 1992–2004 TTÜ füüsikainstituudi direktor, rakendusfüüsika õppetooli juhataja. Lugenud üldfüüsika, rakendusoptika ja spektroskoopia kursusi.[1] Hiljem kuni surmani emeriitdotsent.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: karkassete alumiiniumsilikaatide elektrilised ja optilised omadused; värvustsentrite teke ja lagunemine sadoliitides. Üle 20 teadustrükise ja 10 õppevahendi.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. "Küberneetika instituut, füüsikaosakond".

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • ВУФ-спектроскопия и дефекты нестехиометрических содалитов (kaasautor V. Denks). // FI Uurimused 51 (1980)
  • Спектры разрушения центров окраски в нестехиометрических галогенсодалитах (kaasautorid R. Denissov, V. Denks). // Ж. прикл. спектроскопии 36 (1982)
  • Synthesis and electrical properties of potassium substituted hydrosodalites (kaasautor). // SPIE Proc. 4318 (2001)
  • Pooljuhtmaterjalide põhiparameetrite mõõtmine (kaasautor A. Gavrilov). Tallinn, 2005.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.