Tõnu Reimann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tõnu Reimann (6. veebruar 194723. aprill 2016) oli eesti viiuldaja ja pedagoog, emeriitprofessor.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Reimann lõpetas 1965. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1970. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi Herbert Laane õpilasena. Aastail 1971-1974 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Galina Barinova viiuliklassis.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Tallinna Konservatooriumi lõpetamist töötas Tõnu Reimann 1977. aastani Estonia teatri orkestris, tehes vaheaja Moskvas õppimiseks.

1974. aastal alustas ta pedagoogitööd Tallinna Muusikakeskkoolis ja alates 1976. aastast Tallinna Konservatooriumis, praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. 2004. aastal sai ta professoriks ja kuni 2014. aastani ka interpretatsioonipedagoogika instituudi juhatajaks. Tema käe all on konservatooriumi lõpetanud üle 50 viiuldaja ja vioolamängija.

Töö kõrval Eestis töötas Tõnu Reimann ka Soomes, Poris (1989–2008), Palmgren-konservatooriumi lektori ja keelpilliosakonna juhatajana ning mitme sealse festivali muusikalise nõustajana.

Tõnu Reimann andis koos pianistist venna Mattiga aastaid kammermuusika kontserte nii Eestis kui ka mitmes välisriigis, nad korraldasid loengkontserte Eesti Televisioonis, osalesid telesaadetes (nt 26 saadet sarjast "Pildid näituselt") ja salvestasid muusikat Eesti Raadiole.

Reimanni pikaajalised ansamblipartnerid on olnud tema vend, pianist Matti Reimann, organist Rolf Uusväli ja Moskva kitarrist Andrei Garin. Hilisemas ajajärgus organist Anne-Marie Grundstén, kellega esineti erinevatel kontserdisarjades ning anti välja ühine plaat.

Aastatel 1993–1999 koordineeris Reimann Suomenlinnas festivali "Elava mere päevad" muusikalist osa.

Aastal 1994 algatas Tõnu Reimann Haapsalus toimuva festivali "Viiulimängud" ning oli aastani 2008 festivali kunstiline juht. Hilisemail aastail andis ta viiuldajaile meistriklassitunde Pärnus Järvide festivalil.[2]

Lisaks on Reimann koostanud õppematerjale ja trükiseid sh "Interpretatsioonipedagoogika probleemid" III (koostöös Maris Valk-Falgiga, 2006) ja IV (koostöös Mirjam Keremiga, 2011) ning kirjutanud muusikaarvustusi ajalehte Sirp. Aastal 2009 ilmus Tõnu Reimanni poolt koostatud kogumik "Herbert Laan 100"

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli helilooja Villem Reimann ja vend pianist Matti Reimann.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • CD-plaat "Pastoraal" (1997)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Postimees, 27. aprill 2016
  2. Tõnu Reimann 6. II 1947 – 23. IV 2016. Sirp, 29. aprill 2016