Südametunnistuskohus
Südametunnistuskohus (saksa keeles Gewissensgericht) oli asehalduskorra ajal Liivi- ja Eestimaal aastatel 1783−1796 ning Kuramaal aastal 1796 tegutsenud kohus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Südametunnistuskohtud loodi asehalduskorra sisseseadmisel kolmes kubermangus täiesti uute kohtuinstantsidena. Nende eesmärgiks oli tsiviilprotsesside kiirendamine osapoolte lepitamise teel.[1] Need asusid asehaldurkondade pealinnades. Pärast asehalduskorra kaotamist likvideeriti ka südametunnistuskohtud.
Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna südametunnistuskohtu koosseisu kuulusid president, kaks aadlikust assessorit, kaks linnakodanikust assessorit ja protokollija.[2] Riia südametunnistuskohtu moodustasid kohtunik ehk eesistuja, kaks aadlikust assessorit, kaks linnakodanikust assessorit, kaks talupoegadest kaasistujat ja protokollija.[3] Miitavi südametunnistuskohtu struktuur oli Riia omaga sarnane, lisandusid veel ümberkirjutaja ja teenija (Ministerial).[4] Tallinna südametunnistuskohtu president oli aastatel 1783−1796 Moritz Engelbrecht von Kursell (1744−1799), Riia südametunnistuskohtu kohtunik aastatel 1784−1796 Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809) ja Miitavi südametunnistuskohtu kohtunik 1796. aastal Friedrich Ernst von den Brincken (suri 1797).
Riia südametunnistuskohtu koosseis 1784. aastal[5][muuda | muuda lähteteksti]
- Kohtunik ehk eesistuja: Vakantne
- Aadlikest assessorid: Christoph Adam von Richter ja Otto von Gavel
- Linnakodanikest assessorid: Vakantne
- Talupoegadest kaasistujad: Rikul Ansche, teine koht vakantne
- Protokollija: Johann Ludwig Eichstädt
Tallinna südametunnistuskohtu koosseis 1787. aastal[6][muuda | muuda lähteteksti]
- President: Moritz Engelbrecht von Kursell
- Aadlikest assessorid: Peter von Brevern ja Heinrich Reinhold von Vietinghoff
- Linnakodanikest assessorid: Johann Berend Stein ja Hermann Johann Hetling
- Protokollija: Kaspar zur Mühlen
Miitavi südametunnistuskohtu koosseis 1796. aastal[7][muuda | muuda lähteteksti]
- Kohtunik: Friedrich Ernst von den Brincken
- Aadlikest assessorid: Karl von der Osten gen. Sacken, Karl von Heyking
- Linnakodanikest assessorid: Jakob Leonhard Kupffer, Johann Georg Schuhmacher
- Talupoegadest kaasistujad: Vakantne
- Protokollija: Hermann Adam Kupffer
- Ümberkirjutaja: Ernst von Medem
- Teenija: Johann Grünfeldt
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vahtre, Sulev (peatoim.). Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa, 2003, lk 109.
- ↑ Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften, lk 10.
- ↑ Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784, lk 38-9.
- ↑ Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 13.
- ↑ Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784, lk 38-9.
- ↑ Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften, lk 10.
- ↑ Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 13.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- EAA, f. 6 (Tallinna südametunnistuskohus) [1].
- Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften [2].
- Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796 [3].
- Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784 [4].
- Vahtre, Sulev (peatoim.). Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa, 2003. Lk 109.