Südametunnistuskohus

Südametunnistuskohus (saksa keeles Gewissensgericht) oli asehalduskorra ajal Liivimaa Riia asehaldurkonnas ja Eestimaa Tallinna asehaldurkonnas aastatel 1783−1796 ning Kuramaal aastal 1796 tegutsenud kohus.

Ajalugu

Südametunnistuskohtud loodi asehalduskorra sisseseadmisel kolmes kubermangus täiesti uute kohtuinstantsidena. Nende eesmärgiks oli tsiviilprotsesside kiirendamine osapoolte lepitamise teel.^[1] Need asusid asehaldurkondade pealinnades. Pärast asehalduskorra kaotamist likvideeriti ka südametunnistuskohtud.

Koosseis

Tallinna südametunnistuskohtu koosseisu kuulusid president, kaks aadlikust assessorit, kaks linnakodanikust assessorit ja protokollija.^[2] Riia südametunnistuskohtu moodustasid kohtunik ehk eesistuja, kaks aadlikust assessorit, kaks linnakodanikust assessorit, kaks talupoegadest kaasistujat ja protokollija.^[3] Miitavi südametunnistuskohtu struktuur oli Riia omaga sarnane, lisandusid veel ümberkirjutaja ja teenija (Ministerial).^[4] Tallinna südametunnistuskohtu president oli aastatel 1783−1796 Moritz Engelbrecht von Kursell (1744−1799), Riia südametunnistuskohtu kohtunik aastatel 1784−1796 Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809) ja Miitavi südametunnistuskohtu kohtunik 1796. aastal Friedrich Ernst von den Brincken (suri 1797).

Riia südametunnistuskohtu koosseis 1784. aastal^[3]

Kohtunik ehk eesistuja: Vakantne
Aadlikest assessorid: Christoph Adam von Richter ja Otto von Gavel
Linnakodanikest assessorid: Vakantne
Talupoegadest kaasistujad: Rikul Ansche, teine koht vakantne
Protokollija: Johann Ludwig Eichstädt

Tallinna südametunnistuskohtu koosseis 1787. aastal^[2]

President: Moritz Engelbrecht von Kursell
Aadlikest assessorid: Peter von Brevern Koilast ja Heinrich Reinhold von Vietinghoff Jõeperest
Linnakodanikest assessorid: Johann Berend Stein ja Hermann Johann Hetling
Protokollija: Kaspar zur Mühlen

Miitavi südametunnistuskohtu koosseis 1796. aastal^[4]

Kohtunik: Friedrich Ernst von den Brincken
Aadlikest assessorid: Karl von der Osten gen. Sacken, Karl von Heyking
Linnakodanikest assessorid: Jakob Leonhard Kupffer, Johann Georg Schuhmacher
Talupoegadest kaasistujad: Vakantne
Protokollija: Hermann Adam Kupffer
Ümberkirjutaja: Ernst von Medem
Teenija: Johann Grünfeldt

Vaata ka

Viited

↑ Vahtre, Sulev (peatoim.). Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa, 2003, lk 109.
1 2 Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften, lk 10.
1 2 Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784, lk 38-9.
1 2 Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 13.

Kirjandus

EAA, f. 6 (Tallinna südametunnistuskohus) .
Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften .
Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796 .
Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784 .
Vahtre, Sulev (peatoim.). Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa, 2003. Lk 109.

[1] Vahtre, Sulev (peatoim.). Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa, 2003, lk 109.

[adressbuch-2] 1 2 Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften, lk 10.

[lieflandis-3] 1 2 Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784, lk 38-9.

[adress-buc-4] 1 2 Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 13.

[1]

[2]

[3]

[4]