Südametunnistuskohus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Südametunnistuskohus (saksa keeles Gewissensgericht) oli asehalduskorra ajal Liivi- ja Eestimaal aastatel 17831796 tegutsenud kohus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Südametunnistuskohtud loodi asehalduskorra sisseseadmisel 1783. aastal mõlemas kubermangus täiesti uute kohtuinstantsidena. Nende eesmärgiks oli tsiviilprotsesside kiirendamine osapoolte lepitamise teel.[1]

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna südametunnistuskohtu koosseisu kuulusid president, kaks aadlikust assessorit, kaks linnakodanikust assessorit ja protokollija.[2] Riia südametunnistuskohtu moodustasid kohtunik ehk eesistuja, kaks aadlikust assessorit, kaks linnakodanikust assessorit, kaks talupoegadest kaasistujat ja protokollija.[3] Tallinna südametunnistuskohtu president oli 1783-1796 Moritz Engelbrecht von Kursell (1744−1799) ja Riia südametunnisuskohtu kohtunik aastatel 1784-1796 oli Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809).

Riia südametunnistuskohtu koosseis 1784. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna südametunnistuskohtu koosseis 1787. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vahtre, Sulev (peatoim.). Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa, 2003, lk 109.
  2. Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften, lk 10.
  3. Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784, lk 38-9.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vahtre, Sulev (peatoim.). Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa, 2003. Lk 109.