Svieržań

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Svieržań

valgevene Свержань * / Svieržań *transkriptsioon: Sveržan
vene Свержень (Sveržen)

Elanikke 24 (2010)[1]

Koordinaadid 53° 8′ N, 30° 19′ E
Svieržań (Valgevene)
Svieržań

Svieržań (transkribeerituna Sveržan) on küla (endine alev) Valgevenes Homieli oblasti Rahačoŭ rajooni Doŭski külanõukogus. Asula asub Rakutuni jõe ääres, oblasti keskusest Homielist 104 ja rajooni keskusest Rahačoŭist 20 kilomeetri kaugusel.

Asulas on algkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on mõisa varemed, sünagoogi hoone, kaks õigeusu kirikut ja püha allikas.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 610 (1880)
  • 1 056 (1897)
  • 368 (1959)
  • 56 (2004)
  • 24 (2010)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla juures asusid varem kurgaanid, mille kohalikud talupojad XIX sajandi lõpus lahti kaevasid. Leitud kiviaegsed esemed (nooleotsad, kirved jne) viidi hoiule kohaliku karjamõisa hoonesse, mis aga hiljem maha põles.

Esimesed kirjalikud teated asulast pärinevad XV sajandist. Aastal 1772 läks Svieržań esimesel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Küla hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Rogatšjovi maakonda. Toona tegutses seal katoliku kirik, mis valmis aastal 1786.

Aastast 1784 on esimesed teated Svieržańist kui alevist. Asula kuulus Sulistrowskitele, kes ehitasid sinna nii katoliku kiriku kui ka uniaadikiriku. Sealse püha allika juures oli ka kabel. Uniaatide kirik lammutati aastal 1824, põhjenduseks toodi selle halb seisukord. Aastal 1835 ehitati selle asemele uus õigeusu kirik.[2] Sulistrowskid rajasid alevi juurde ka kivist mõisahoone, mis aga aastal 1829 maha põles. Aastal 1847 elas alevis 405 juuti.

Aastal 1859 oli alev Turtšeninovide valduses. Aastal 1864 ehitati sealse püha allika juurde uus tellistest kirikuhoone. Samal aastal avati alevis ka kool. Aastal 1872 läks asula Edmund Erdmani valdusse. Aastal 1884 sealne katoliku kirik veel tegutses, kuigi oli praktiliselt tühjaks jäänud. Aastal 1897 oli alevis magasiait, 17 poodi, vesiveski, kõrts, seal peeti korra aastas laata.[3] Kirik allika juures oli toona kabeli staatuses. XIX sajandi lõpus avati alevis ka sünagoog ja ehitati tellistest õigeusu kihelkonnakirik. Aastal 1911 tegutses alevis telliselööv. Aastal 1914 hakkas sealne postkontor pakkuma ka telegraafsidet.

Aastal 1926 elas asulas 481 juuti, juudid moodustasid toona ligi poole Svieržańi elanikkonnast. 1930. aastatel sealne sünagoog suleti.[4] Suvel 1941 vallutasid asula Saksa väed. 27. detsembril 1941 lasti maha 260 (teistel andmetel 274) asulas elanud juuti.

Sõja ajal tegutsesid Svieržańi ümbruskonnas Žuravičy partisanisalga partisanid, kes varjasid endid seal, kuna alevi ümbruskond oli metsane, alevist ida pool olid aga maad valdavalt lagedad.[5] 14. veebruaril 1943 pidasid karistussalklased ja partisanid küla juures maha lahingu, sama aasta novembris põletasid karistussalklased maha 68 maja ja tapsid 207 sealset elanikku.

Aastal 1959 püstitati hukatud juutide matmispaika obelisk, aastal 1991 asendati see aga uue mälestusmärgiga.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]