Suursaatkond

Suursaatkond (mitteametlikult ka saatkond) on riigi kõrgeimat tüüpi alaline diplomaatiline esindus teises riigis. Vatikan nimetab suursaatkonna ülesandeid täitvaid asutusi apostellikeks nuntsiatuurideks.

Lähetajariigi esindus asukohariigis ehk suursaatkond avatakse töökorralduse lihtsustamise huvides üldjuhul asukohariigi pealinnas.

Suursaatkonna juht on erakorraline ja täievoliline suursaadik.

Suursaatkonnale alluvad konsulaadid.

Ülesanded

Oma kohustusi täites peab suursaatkond arvestama asukohariigi eripäraga. Mõnes riigis on esikohal kaubandushuvid, teises riigis koostöö kultuurivaldkonnas, poliitiline tegevus või lähetajariigi kodanike huvide kaitse.

Suursaadik teeb võimalikult vähe administratiivset tööd. Olulisem on osaleda üritustel ja tõmmata tähelepanu oma riigile, ettevõtetele ja organisatsioonidele.

Iga suursaatkonna kohus on tutvustada oma riiki, tekitada huvi eri valdkondade (näiteks majandus, kultuur, haridus, teadus, eluolu) vastu ning muuta oma riik atraktiivseks investeerimis- ja turismimaaks.

Suursaatkonna üks vastutusrikkamaid ülesandeid on tegutsemine kriisiolukorras (sõda, loodusõnnetus, epideemia jms).

Töötajad

Suursaatkonna avamise eesmärgist ja tööülesannete iseloomust tulenevalt on töötajate arv ja hierarhia riigiti erinev.

Suursaatkonna eesotsas asuva suursaadiku abiline on enamjaolt erasekretär, kes tagab suursaatkonna efektiivsuse ja toimimise.

Enamik suursaatkonda lähetatuist on rahvusvaheliselt tunnustatud au- ja ametiastmetega diplomaadid. Neile järgnevad haldus- või tehniline personal ning mitmesugused atašeed ehk eri valdkondade spetsialistid, kes osalevad vastavalt vajadusele suursaatkonna igapäevatöös.

Vaata ka

• Alaline esindus
• Välisesindus