Suurrätt

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurrätt (Foto: Eesti Rahva Muuseum)

Suurrätt on naiste õlakate – ruudukujuline villane rätik serva pikkusega 150–200 cm[1].

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Euroopas oli suurrätt 19. sajandi algul laialdaselt kantav moerõivas ning jõudis peatselt ka Eestisse, kus oli põhiliselt kasutusel Põhja-Eestis, Lääne-Eestis ning saartel nii talurahva kui ka linnarahva seas. Suurrätt tõrjus välja tavapärased õlakatted (näiteks sõba) ning seda kanti veel 20. sajandi esimesel poolel[2].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurrätt oli peamiselt ruuduline, harvem ühevärviline, ääretriipudega. Varem olid suurrätid tumedat värvi (hall, must, sinine), hiljem heledad (helehall, beež, pruun, valge), äärtes 3–4 cm pikkused narmad. Rätti kanti kolmnurkseks kokkumurtuna ümber õlgade, halvema ilmaga ka üle pea. Mõnikord, eriti sõidu ajal, seoti räti nurgad selja taha sõlme[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 200
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 276

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]