Surmavusmäär

Mitte segi ajada suremusega.

Mitte segi ajada haigestumusega.

Surmavusmäär ehk letaalsus ehk surmavuskordaja ehk letaalsuskordaja ehk letaalsusrisk ehk fataalsuskordaja (inglise keeles case fatality rate ehk CFR) on koefitsient, millega väljendatakse elusorganismi surmaga lõppenud haigusjuhtude arvu haigestunute arvu suhtes. Surmavusmäära väljendatakse protsentides. Surmavusmäära arvutatakse eelkõige selliste haiguste korral, mille kulu ligikaudne aeg on teada (näiteks nakkushaigused).

Surmavusmäära omadused

Surmavusmäära kasutatakse ainult siis, kui haigestumine on kinnitatud ja seejuures on olemas kõik haigestumise tunnused. "Kinnitatud" tähendab, et iga haiguse korral määravad teadlased uurimismeetodi, mille tulemus loetakse haigust kinnitavaks või välistavaks. See võib olla laboratoorne või instrumentaalne uuring. Aga võib olla ka arstlik läbivaatus, kui haigusel on mõni hästi eristatav sümptom. Nakkushaiguste korral on oluline meeles pidada, et nakkustekitaja kandlus ilma haigussümptomiteta (organismi talitlushäireta) ei ole surmavusmäära kontekstis haigestumine. Seega muutub haiguse surmavusmäär pidevalt, vastavalt uurimiseks valitud ajaperioodile ning uute haigus- ja surmajuhtude lisandumisele. Sageli lisatakse surmavusmäära arvutusele ka andmed uuritute kohta. Sellisteks andmeteks on uuritute sugu, vanus, vahel ka elukoht jmt. Surmavusmäära mõjutab märgatavalt organismi üldine tervis. Haigestumine uude haigusse põhjustab tavaliselt olemasolevate pikaaegsete haiguste ägenemise ning surma korral ei ole võimalik eristada, mis on täpne suremise põhjus.

Kasutusvõimaluste näiteid

Meditsiinis

Meditsiinis võidakse terminiga "letaalsus" väljendada mingi kindla vigastuse, näiteks rindkeretrauma saanud ning selle tõttu surnud inimeste suhet. Näiteks rindkeretrauma letaalsuseks märgitakse kirjanduses 62% ja penetreeriva südamevigastuse letaalsuseks 88%.^[1]

Epidemioloogias

Epidemioloogias võidakse terminiga "surmavusmäär" väljendada teatud haiguse, näiteks Ebola viirushaiguse diagnoosi saanud ning seejärel tervenenute arvu ja surnud patsientide arvu suhet. WHO andmetel on Ebola viirushaiguse surmavusmäär umbes 50%.^[2]

Surmavusmäära arvutusnäide

Oletagem, et 100 inimese suuruses grupis suri 9 inimest ühte kindlasse haigusse. See tähendab, et saja haige inimese hulgast suri 9 ja tervenes 91. Järgnevas valemis tähistab N surnute arvu ja P haigestunute arvu. L tähistab surmavusmäära.

$L(\%)={\frac {N}{P}}*100$

Surmavusmäär on sel juhul 9%.

Viited

↑ Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas (2014). "Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23.01.2022. Vaadatud 28.04.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ WHO (19.04.2020). "Ebola Virus Disease". Vaadatud 28.04.2020.

Välislingid

Andrew Rambaut, Case Fatality Rate for ebolavirus, 7. august 2014 (inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Case fatality rate seisuga 14.08.2014.

[1] Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas (2014). "Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23.01.2022. Vaadatud 28.04.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[2] WHO (19.04.2020). "Ebola Virus Disease". Vaadatud 28.04.2020.

[1]

[2]