Sunji keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sunji keel
Kõneldakse Ameerika Ühendriikides
Piirkonnad New Mexico, McKinley maakond
Kokku kõnelejaid 9650[1]
Keelesugulus Isolaatkeel
Keelekoodid
ISO 639-3 zun
Sunji keele levila enne kontakti eurooplastega
Sunji keele levila enne kontakti eurooplastega

Sunji keel[2] (inglise keeles Zuni language) on põhiliselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, eriti New Mexico osariigis räägitav isolaatkeel. Seda keelt oskab terves maailmas umbkaudu 9600 inimest, kellest ligikaudu 7000 räägib seda igapäevaselt kodus. Enamus kõnelejatest on sunji hõimu liikmed. Sunji keeles rääkides öeldakse keele kohta Shiwi'ma, mis tõlkes tähendaks "sunjide viis" või "sunjide tee"

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Sunji keel ei kuulu teada olevalt ühtegi keelkonda, mis tähendab, et tegu on isolaatkeelega. On pakutud hüpoteese, et laiemalt kuulub penuti keelte hulka. See teooria on leidnud ka kõige laialdasemat toetust keeleteadlaste hulgas, kuid kinnitust ei ole see veel leidnud. Veel on arvatud, et sunji keel võiks olla seotud hoka keelte, tano keelte ja paljude teiste indiaani keeltega, aga nende puhul on tegu väga vähese toetajaskonnaga hüpoteesidega.

Keele kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse ladina tähestikku.

Mõningaid lapsi kasvatatakse kodus sunji keelt rääkides, et keel päriselt välja ei sureks. Siiski tuleb järjest rohkem kõnelejate seas kasutusele inglise keel ning sunji keele igapäevane rääkimine väheneb. Enamasti kasutatakse religioossetel üritustel või tseremooniatel, kodudes ja hõimu koosolekutel. Peamised rääkijad on täiskasvanud.[1]

Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

Sunji tähestik koosneb 22 tähest

A a , B b, Ch ch, E e, H h, I i, K k, kw, L l, Ł ł , M m, N n, O o, P p, S s, sh, T t, ts, U u, W w, Y y , ' [3]

Ł hääldatakse nagu h ja l koos

Koolonit kasutatakse pikkade täishäälikute märkimiseks

'hääldatakse /ʔ/ , mis on kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil

Numeraalid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse mõningate arvsõnade ütlemiseks näppe. Sunji tähendus on sulgudes.[4][5]

1 dobinde (võetud alustuseks(näpp))

2 kwili (pandud teisega kokku)

3 ha 'i (keskmine näpp)

4 a:wide (kõik peale ühe sõrme)

5 apde (maha löödud/saetud)

6 dobalekk 'ya

7 kwilelekk 'ya ( 2+5)

8 ha 'elekk 'ya (3+5)

9 denalekk 'ya

10 asdemla (kõik näpud)

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

Sellepärast, et keelt räägitakse tihti religiooniga seotud tegevustel, siis on ka keele näited enamasti religiooniga seotud.

Le'na' benan k'okshi banan kwayi. Jesus Christ, ho'n a:wan Datchu God an Tsawak'ona andepbe:'a.[3]

Eesti keelde tõlgituna tähendab see ,,Jeesus Kristuse, Jumala poja, evangeeliumi algus."

Sõnu moodustatakse tüvele liidete lisamisega.

Näiteks: łada:kwe - jahimees

Sõna tüvi łada - jahtima või võitlema ja järelliide kwe, mis viitab inimesele.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]