Sugulussuhted
| See artikkel räägib inimeste sugulusest; muusika mõiste kohta vaata artiklit Helistike sugulus; romaani kohta vaata artiklit Sugulased (romaan) |
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Sugulussuhete hulgast tähistatakse või peetakse oluliseks eri kultuurides erinevaid suhteid.
Sugulussõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Sugulussuhteid märgivad sugulussõnad: näiteks tädi, onu, ämm, ai, minia ja väimees. Abiellumisega on seotud näiteks küdi (mehe vend), nadu (mehe õde), nääl (naise vend) ja käli (naise õde). Vastavalt murdele võivad nende tähendused ka erineda. Nadu ja käli on ühed vanimad eesti keele sõnad, mis pärinevad uurali tüvest, omasõnad on aga lell ja sõtse.[1][2]
Sugulus
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keeles on inimeste sugulussuhete tähistamisel kasutusel järgmised nimetused.
I astme sugulus
[muuda | muuda lähteteksti]II astme sugulus
[muuda | muuda lähteteksti]III astme sugulus
[muuda | muuda lähteteksti]- Onu – ema või isa vend
- Tädi – ema või isa õde
- Lell – isa vend
- Sõtse – isa õde
- Vaarema ehk vanavanaema – vanaema ema või vanaisa ema
- Vaarisa ehk vanavanaisa – vanaema isa või vanaisa isa
- Vanatädi - vanaisa või vanaema õde
- Vanaonu - vanaisa või vanaema vend
- Lapselapselaps
- Õepoeg
- Õetütar
- Vennapoeg
- Vennatütar
IV astme sugulus
[muuda | muuda lähteteksti]- Nõbu – onu, lelle, tädi või sõtse laps
- Vaarvanaema
- Vaarvanaisa
- Onupoeg
- Onutütar
- Tädipoeg
- Täditütar
V ja enama astme sugulus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ellema, ellvanaema, ellvaarema, ellvaarvanaema, iidema, iidvanaema, iidvaarema, iidvaarvanaema, iidellema jne. (EE 8. kd)
- Ellisa, ellvanaisa, ellvaarisa, ellvaarvanaisa, iidisa, iidvanaisa, iidvaarisa, iidvaarvanaisa, iidellisa jne. (EE 8. kd)
- Kõuk – eellane
Hõimlus
[muuda | muuda lähteteksti]Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted – need ei ole veresuguluse suhted. Nende tähistamisel on eesti keeles kasutusel järgmised nimetused.
I astme hõimlased
[muuda | muuda lähteteksti]- Abikaasa, kaasa
- Naine
- Mees
II astme hõimlased
[muuda | muuda lähteteksti]III astme hõimlased
[muuda | muuda lähteteksti]IV astme hõimlased
[muuda | muuda lähteteksti]- Kälimees – naise õemees
- Kälis – mehe vennanaine
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Huno Rätsep. Mul kogu küla sugulasi täis: sugulussõnadest ja nende päritolust. Oma keel. 18 (kevad 2009) 21–33.
- Eduard Vääri. Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Tsitaadid Vikitsitaatides: Sugulane |
- Genealoogiaalaste mõistete seletusi, genealoogia.ee
- Tiina Kaukvere. "Sinu uus sugulane: abikaasa eri" Levila, veebruar 2023
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ERR (2. september 2022). "Keelesäuts. Nadu läks näälule külla | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 4. aprillil 2025.
- ↑ Rätsep, Hugo (2020). "Mul kogu küla sugulasi täis. Sugulussõnadest ja nende päritolust" (PDF).