Sotsiaalne ettevõte
Sotsiaalseks ettevõtteks nimetatakse organisatsioone ja ettevõtteid, mis on oma tegevuse eesmärgina määratlenud lisaks tulu teenimisele veel altruistlikult oma töötajate või klientide heaolu, ühiskondlike ja/või keskkonnaprobleemidega tegelemise ning nende jätkusuutlikkuse edendamise.[1] Euroopa ja angloameerika riikides varieerub arusaam sellest, mis asi on sotsiaalne ettevõte suuresti, muudes kultuuriruumides neid ei eristata või siis piirdub üksnes religioossete heategevuslike organisatsioonidega.
Sotsiaalne ettevõte tekkis ja arenes esmajoones angloameerika kultuuriruumis, kus valitsusinstitutsioonid reeglina sotsiaalsete küsimustega ei tegelenud, kuid turumajanduslik tegevus oli vaba. Kuna ettevõtjad (näiteks Robert Owen 1771–1858 ja Titus Salt 1803–1876 Inglismaal ning Josiah Warren 1798–1874, Henry Ford 1863–1947 Ameerika Ühendriikides) kogesid industriaalse revolutsiooni käigus, et nende töötajate halvad elutingimused ja toimetulekuraskused kahjustavad nende ettevõtte tegevuse tulemuslikkust, siis otsustasid nad ise lahendada probleemi parandades töötajate töötingimusi, ehitada neile tervislike elutingimustega elamuid ning luues kaubandus- ja meelelahutusettevõtteid, mis innustasid neid tulu teenima. Kuna Mandri Euroopas tegeles hädasolijate abistamisega esmalt katoliikliku kiriku heategevuslikud asutused ja hiljem ilmalikud hoolekandeasutused, siis seal piirdus sotsiaalne ettevõtlus valdavalt ühistutega.
Sotsiaalse ettevõtte mõiste tuli kasutusele 1975. aastal Dholakiate uurimistöös, milles ta üritas eristada ühistegevuslikku ettevõtlust, riigi majandustegevusest ja eraettevõtjate majandustegevusest.[2]
Sotsiaalse ettevõtte tüübid[muuda | muuda lähteteksti]
European Research Network (EMES) ja Social Enterprise UK on kirjeldanud sotsiaalseid ettevõtted järgmiselt:
- Heategevuslik organisatsioon (Charitable Trading Activities, CTA), ajalooliselt religioosse taustaga, tänapäeval avalikes huvides tegutsev heategevuslik organisatsioon, mille tegevust finantseeritakse annetatud vahenditest moodustatud fondi teenitud vahenditest, eraisikute jooksvatest annetustest, riiklike institutsioonide sihtfinantseeringutest või osutatud teenustest saadud tulust. Organisatsiooni tegevuse eesmärk on sätestatud selle asutamisdokumentides ning see on reeglina seotud keskkonna ja/või ühiskonna jätkusuutlikkuse parandamise ning nende põhjuseks olevate probleemide uurimise ja teadvustamisega ühiskondlikul tasandil. Sellistes organisatsioonides pole töötajatel omandisuhet ega hääleõigust organisatsiooni juhtimises. Näited: The Big Issue (Suurbritannia), Barnardo’s (Suurbritannia, Iiri, Austraalia, Uus-Meremaa), Eden Project (Suurbritannia), Wooden Canal Boat Society (Suurbritannia), Furniture Resource Centre Group (Suurbritannia),
- Avaliku sektori sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte (Public Service Social Enterprice, PSSE) on reeglina riiklike institutsioonide poolt asutatud ning osaliselt või täielikult finantseeritavad, partnerlusel põhinevad organisatsioonid või ettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks on laiendada avalike teenuste pakkumist. Sellistes organisatsioonides pole töötajatel omandisuhet ega hääleõigust organisatsiooni juhtimises. Tegevusvaldkonnad: looduskaitse, sotsiaalsete ja ühiskondlike probleemide lahendamine või majandusliku toimetuleku probleemide lahendamine. Näited: UNICEF (Rahvusvaheline), World Wild Life Fund (Rahvusvaheline), Oxfam (Rahvusvaheline), Ealing Community Transport (Suurbritannia).
- Sotsiaalselt vastutustundlikuks ettevõtteks (Socially Resposnsible Business, SRB) loetakse ettevõtteid, mille põhikapitalist on 25% või enam töötajate omanduses ja nad osalevad ettevõtte juhtimises. Tegevusvaldkonnad: eetiline kaubandus, jätkusuutlik areng, innovatiivsed tehnoloogiad jms. Ettevõte panustab töötajate töö- ja elutingimuste parandamisse, kogukonna jätkusuutlikkuse edendamisse ja/või keskkonnahoidu, annetades selleks osa teenitud kasumist. Näiteks: Ben and Jerry’s (US), TOMS Shoes (US), Garmeen Bank (Bangladesh), Agua (Keenia), SEMCO (Argentina), Entrepreneures (Suurbritannia), Merck (US).
- Vastastikusel kasul ehk partnerlusel põhinevaks ettevõtteks (Mutual Enterprises, ME) nimetatakse ettevõtteid, mille põhikapitalist on 50% või enam töötajate omanduses ja nad osalevad ettevõtte juhtimises. Ettevõtte omanikud annavad ettevõtte juhtimise ja kasumi jagamise otsuse üle töötajatele, reserveerides enesele fikseeritud protsendi teenitud kasumist. Ülejäänud kasum jagatakse kaheks: ühte osa kasutatakse ettevõtte majandustegevuse edendamiseks ja teine osa jagatakse töötajatele tulemuspalgana. Ettevõttest on John Lewis (SB), Sunderland Care Home Associates (Suurbritannia).
- Ühistegeliseks ettevõtteks ehk ühistuks (Co-operative Enterprise, CE) nimetatakse ettevõtteid, mis on täielikult või enamuses (üle 75%) töötajate omanduses ja nende poolt juhitav demokraatia põhimõtteid järgides (üks inimene, üks hääl). Ühistuliste ettevõtete tegevusala katab pea kõik majandustegevuse valdkonnad, kuid enim on need levinud eraettevõtjate hanke- ja turustus-, eraisikute kindlustus- ja finantsteenuste, infrastruktuuri rajatiste (vesi ja kanalisatsioon, kütte-, elektri- ja sidevõrgud) jms valdkondades, samuti tarbijate, loomeinimeste ja töötajate ühistute vormis. Tuntuimad näited: Mondragon Co-operative Corporation (Hispaania), Co-operative Group (Suurbritannia), Fonterra Dairy Co-op (Uus-Meremaa), Arla Foods (Taani, Rootsi), Valio (Soome), Sokos (Soome), Co-op Kobe (Jaapan), FC United of Manchester (Suurbritannia), Barcelona FC (Hispaania), WinCo (US). Desjardin Group (Kanada) jts. [3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mathew, P. M. (2008). "Social Enterprises in the Competitive Era". Economic and Political Weekly. 43 (38): 22–24.
- ↑ Nikhilesh Dholakia , Ruby R. Dholakia. Marketing Planning in a Social Enterprise A Conceptual Approach. European Journal of Marketing. March, 1975. [1]
- ↑ Ridley-Duff, Rory and Bull, Mike. Unrerstanding Social Enterprise . Theory and Practice. SAGE. 2019. ISBN 978-1-5264-5773-8. p 30-31, 86-88.