Sotsiaalne ettevõtlus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sotsiaalne ettevõtlus on ettevõte tegevus, mille põhieesmärgiks on luua positiivset mõju ühiskonda. Lihtsamalt öelduna – sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse.

Kui tavaline äriettevõte on keskendunud materiaalse kasumi ja tulu teenimisele ja mõõtmisele, siis sotsiaalne ettevõte on keskendunud ühiskonna- ja/või keskkonnaprobleemi lahendamisele, teenides tulu sarnaselt tavalisele äriettevõttele. Kuigi sotsiaalseid ettevõtjaid seostatakse põhiliselt vabatahtliku ja mittetulundusliku sektoriga, ei tähenda see, et sotsiaalne ettevõtlus oleks vastuolus materiaalse kasumiteenimisega. Sotsiaalsed ettevõtted võivad olla erinevates juriidilistes vormides: mittetulundusühing, osaühing, sihtasutus, tulundusühistu, aktsiaselts. Eestis ei ole sotsiaalsetel ettevõtetel seadusega eraldi juriidilist vormi.

Sotsiaalse ettevõtluse olemus ja eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalsete ettevõtjate sihiks on lahendada valupunkte ettevõtlikul moel, sageli otseselt ettevõtluse kaudu. Siit ka termini teine pool – „ettevõtlus“. Kui traditsioonilise sotsiaalabi kaudu abistatakse neid, kes on nõrgemad, abitumas olukorras ega tule iseendaga päriselt toime, süvendades sageli inimeste õnnetu-olemise tunnet ja abitust, siis sotsiaalse ettevõtluse läbi ärgitatakse inimesi ise oma eluga toime tulema, aidatakse taastada eneseusk ja iseseisva hakkamasaamise võime. Näiteks luuakse ettevõte, mis pakub vajalikku tööd ja innustab enesesse uskuma lootuse kaotanud inimesi, nagu endised kinnipeetavad või uimastisõltlased (Delancey Street Foundation USA-s, Mano Guru restoran Vilniuses).

Sotsiaalse ettevõtluse aluseks on enamasti hästitoimiv ja isemajandav ärimudel. Sotsiaalsetel ettevõtjatel on sageli arenenud majanduslik mõtlemine ning nad tajuvad ärimaailmas toimuvat hästi. Siiski, nende eesmärgiks ei ole mitte kasumiteenimine (mis tavapärases ärisektoris on aeg-ajalt toimunud ka keskkonnareostuse ja inimeste tervise hinnaga), vaid kasu, mida ühiskond tervikuna või konkreetne sihtrühm saab, ning alati pole saadavat kasu võimalik rahas mõõta. Ehkki on näiteid ettevõtetest, mida kaasrahastatakse riigi, kohaliku omavalitsuse või teiste toetusrahaga, teenib enamik sotsiaalseid ettevõtteid oma tegevuse kaudu igapäevakulud tasa ning ülejääva kasumi investeerib tagasi ühiskonda heategevuslikul eesmärgil.

Sotsiaalsete ettevõtete erinevus kasumile orienteeritud äriettevõtetest[muuda | muuda lähteteksti]

Äriettevõtted loovad ühiskonnale väärtust töökohtade ja maksutulu loomisega. Sõltuvalt tegutsemise valdkonnast ja -viisist võib nende väärtus väljenduda ka elanikkonna heaoluks vajalike toodete (nt tervislikud toidukaubad) ja teenuste (nt telekommunikatsiooni lahendused) pakkumises vastutustundlikul ja jätkusuutlikul moel.[1]

Ühiskondlik eesmärk tähendab, et sotsiaalsed ettevõtted panustavad otseselt riigi arengueesmärkide saavutamisse nii seoses inimeste heaolu suurendamise kui ka keskkonnakaitsega. Edu korral loovad nad lisaks ühiskonda panustamisse oma põhitegevuse abil sama väärtust nagu äriettevõtted (töökohad, maksutulu).[1]

Sotsiaalsete ettevõtete erinevus vastutustundlikest ettevõtetest[muuda | muuda lähteteksti]

Vastutustundlikud äriettevõtted panustavad (tavaliselt väga väikese) osa oma kasumist vabatahtlikult oma töötajate heaolu parandamisse, ühiskondlikesse algatustesse või näiteks tarneahela keskkonnasõbralikumaks muutmisse. Aja jooksul võivad panustamise fookus, eesmärkide selgus, maht ja järjepidevus suurel määral kõikuda.[1]

Sotsiaalsed ettevõtted panustavad kogu oma kasumi ühiskondliku heaolu jaoks, tehes seda sihipäraselt ja järjepidevalt oma põhikirjalise eesmärgi nimel. Näiteks võib mõnu õigusbüroo otsustada mõnel aastal panustada teatud mahus tunde kogukondade nõustamiseks. Keskkonnaõiguste Keskus on sellele eesmärgile pühendunud aga täisajaga.[1]

Sotsiaalseid ettevõtteid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Vaikuseminutid pakub alates 2015. aasta augustist praktilisi koolitusi õpetajatele ja lapsevanematele, et laste ja noortega keskendumiseks vajalikke oskusi harjutada. Nimelt kasutavad lapsed üha enam nutiseadmeid, mis süvenemise asemel soodustavad pigem tähelepanu hüplemist. Selleks, et info ülekülluses tegutseda parimal võimalikul viisil, on hea keskendumisoskus hädavajalik.[2]

Helpific on avatud veebikeskkond, mis viib kokku abivajajad (erivajadusega inimesed, eakad) ja abipakkujad. Abi võidakse vajada näiteks transpordiga, majapidamistöödes või tegevustes väljaspool kodu, näiteks kultuurisündmustel saatmisel. Abivajajatele endile on abisoovi esitamine sama lihtne ning mugav, kui takso või pitsa tellimine.[2]

Eesti Pimemassööride Ühingu tegevusvaldkonnaks on nägemispuudega inimeste koolitamine massöörideks ja aitamine avatud tööturule. Koolitatud inimesed pakuvad massaažikeskuses massaažiteenuse müüki. Ühing toetab nägemise kaotanud inimesi massööri-elukutse omandamisel ja tööle asumisel. Oma liikmetele korraldavad nad ka massaažieriala täiendkoolitusi, tutvustavad ja vahendavad massaaživahendeid, kohandavad õppematerjale ja pakuvad toetatud töötamise võimalust oma keskuses.

MTÜ Equilibre ehk Hobukooli Park on asutatud 2007. aastal visiooniga luua Kesk-Eestisse koht, kus arendada sisemist tasakaalu ning enese- ja keskkonnateadlikkust läbi vahetu suhtlemise looduse ja loomadega. Nende Hobukooli park asub Koordi külas, Järvamaal ning see on igale keskkonnasäästlikust elustiilist lugupidavale inimesele külastamist väärt sihtkoht. Peamisteks tegevusaladeks on ratsutamisteraapia, ökoloogilise elukeskkonna rajamine ja loodusehitus, koolitus- ja heategevusprojektid.

Hostel Looming (MTÜ Pohlad) on õdus ja sõbraliku atmosfääriga taaskasutav ja keskkonda väärtustav hostel Tartus. Nende missioon on olla omanäoliseim, leidlikkust ja keskkonnahoidu väärtustav ning mõnusat äraolemist pakkuv majutusasutus. Huvitav fakt on see, et 99% kogu sisustusest on lahendatud stiilsete vanade asjade uuele elule äratamisega. Taaskasutus ja keskkonnahoid on nende tegevuses peamised märksõnad.

Meditech Estonia (Medi) on 2009. aastal asutatud sotsiaalne ettevõte, mille tegevusaladeks on kaasaegse häirenuputeenuse osutamine üle Eesti, eakate ja puuetega inimeste hoolekande koduteenused ja teised iseseisva turvalise elamise lahendused. Pidevalt käeulatuses olev häirenupp võimaldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalisemalt tunda. Sotsiaalvalve teenus aitab eelkõige eakaid, aga ka puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, teiselt poolt aga vajavad kindlustunnet, et kui peaks näiteks inimene kukkuma, aga ise püsti ei saa, siis abi on ühe nupuvajutuse kaugusel.

Merimetsa Tugikeskus on sotsiaalne ettevõte, kelle eesmärgiks on parandada psüühiliste erivajadusega inimeste toimetulekut, pakkudes neile toetust töötamisel ja igapäevastes tegevustes. Nende tugikeskuses on 9 erinevat töötuba, mille tegevustes saavad osaleda kõik neile suunatud kliendid. Neil on oma õmblustöökoda, kus erivajadusega inimesed teevad haiglatele operatsiooniriideid, personali riideid, patsientide pidžaamasid, kitleid, hommikumantleid, aluspesu, öösärke ja veel palju erinevaid tekstiilitooteid.

RuaCrew MTÜ on on sotsiaalne ettevõte, mis on loodud 2009. aastal, eesmärgiga ennetada sotsiaalseid probleeme ja õigusrikkumisi noorte seas ning aidata nende lahendamisele kaasa. Nende peamiseks töömudeliks on mobiilne noorsootöö - sotsiaalpedagoogiline mudel, mis hõlmab tänavatööd, nii noortegruppide kui ka individuaalselt noortega ning kogukonna- ja võrgustikutööd. Nad pakuvad teenustest nõustamist, tugiisiku teenust, mentorlust ning erinevaid koolitusi ja rühmatöid noortele, lapsevanematele ja laste ja noortega töötavatele spetsialistidele.

Uuskasutuskeskus on üks Eesti suurim sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on saata kasutatud asjad ringlusesse ning muuta uuskasutamine lihtsasti kättesaadavaks ja igapäevaseks kõikidele Eesti inimestele. Nad suunavad puhtad ja kasutuskõlblikud asjad uuesti ringlusesse ning otsivad võimalusi, kuidas vanale asja uus elu anda. Uuskasutuskeskus toetab Heateo Sihtasutust ja teeb tihedat koostööd sihtasutust Tallinna Sotsiaaltöö Keskusega, kellega koos on juba mitu korda korraldatud tasuta asjade turge kodu kaotanud inimestele.

SpeakSmarti tegevusvaldkondadeks on argumenteerimisoskuste koolitus ja konsultatsioon ning arutelude disain ja juhtimine. Nad usuvad, et kõige parem kommunikatsioon ja otsustamisprotsess toimub meeskondades, kus kriitiline mõtlemine, üksteise kuulamine ja argumenteerimine on hinnatud ja kasutatavad oskused. Nad on koolitanud üle 15 000 inimese ning disaininud ja juhtinud üle 150 arutelu. Näiteks koolitavad nad ettevõtete juhte ja töötajaid selles, kuidas kriitiliselt ja analüütiliselt mõelda ning kuidas oma seisukohti argumenteeritumalt sõnastada ja olla parem esineja.

Edumus aitab töötavatel spetsialistidel Eesti noorte haridusse panustada, õpetades ühes koolis ühele klassile ühte ainet. Nad tahavad muuta hariduse noortele mitmekesisemaks ning leevendada õpetajate puudust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (2016). "Sotsiaalsed ettevõtted Eestis: väärtus ühiskonnale ja 14 näidet" (PDF).
  2. 2,0 2,1 Jaan Aps (2017). "Sotsiaalne ettevõtlus: mis see on ja kuidas see IT-maailmaga seostub?". Veebimajutus.ee.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]