Sortavala

Allikas: Vikipeedia
Sortavala

vene Сортавала
(Sortavala)
soome Sortavala
karjala Sordovala

Sortavala vapp
Sortavala vapp
Elanikke: 19 174 (2012)[1]

Koordinaadid: 61° 42′ N, 30° 40′ Ekoordinaadid: 61° 42′ N, 30° 40′ E
Sortavala
Sortavala Karjala kaardil
Sortavala vaade

Sortavala (vene keeles Сортавала, 1918. aastani Сердоболь, Serdobol) on linn Venemaal Karjalas, Sortavala rajooni keskus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sortavala sai linnaõigused 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolfi valitsemisajal, kui linn kuulus Rootsi Ingeri koosseisus Rootsi kuningriigile. Aastatel 1651–1681 kuulus Soravalta piirkond Gustaf Adam Banérile, kes oli Sortavalta krahvkonna valitseja. Banéri suguvõsavapp on ka kasutusel Sortavalta linna vapina.

Aastatel 1656–1658 toimunud Vene-Rootsi sõja ajal vallutasid linna ajutiselt Vene tsaaririigi väed, kuid sõja lõpetanud 1661. aastal sõlmitud Kärde rahuga tunnistas Venemaa tsaaririik piirkonna kuuluvust Rootsile.

1700. aastal alanud Põhjasõja käigus vallutati Sortavala 1705. aasta sõjakäigu ajal, mida juhtis vene väejuht Pjotr Matvejevitš Apraksin.

1721. aastal loovutati linn Uusikaupunki rahuga Venemaale ning keiser Peeter I annetas piirkonna feldmarssal Aleksander Borissovitš Buturlini eravalduseks.

Aastatel 1741–1743 toimunud Vene-Rootsi sõja ajal vallutasid linna ajutiselt Rootsi väed ning põletasid linna, kuid pärast Turu rahulepingu sõlmimist ehitati linn uuesti üles.

1744. aastal liideti piirkond moodustatud Viiburi kubermangu Käkisalmi provintsi koosseisu. 18. sajandi teisel poolel müüsid Buturlini järglased piirkonna krahvinna Anna Aleksejevna Orlov-Tšesmenskile.

1783. aastal nimetati Sortavala maakonnalinnaks. Aastatel 1808–1809 toimunud Vene-Rootsi sõja ja Fredrikshamni rahulepingu alusel liideti 1811. aastal piirkond, koos kogu Viiburi kubermanguga, Venemaa keisririiki kuulunud autonoomse Soome Suurvürstiriigiga.

1917. aastast, pärast Soome iseseisvumist ja eraldumist Venemaast, kuulus linn 1940. aastani Soomele. Kaotuse järel Talvesõjas 13. märtsil 1940 NSV Liiduga sõlmitud rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest, ca 400 000 elanikku evakueeriti Soome, Soome oli sunnitud ära andma oma territooriumist osa Sallast, enamiku Soome Karjalast koos Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaare, neli Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekalda.

Jätkusõja ajal, aastatel 19411944, kuulus piirkond taas Soome Vabariigile, kuid pärast sõja kaotust NSV Liidule liideti 19. novembril 1944 sõlmitud vaherahulepingu alusel Sortavala ja Karjala piirkond Karjala-Soome NSV-nimelise haldusüksusena (hiljem Karjala ANSV) NSV Liidu koosseisu ning oli Sortavala rajooni keskus.

Sortavala asend Laadoga järve põhjakaldal

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]