Häme

Häme vapp

Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas. Maakond piirneb Päris-Soome, Satakunta, Pohjanmaa, Savo ja Uusimaaga.

Haldus

Aastatel 1997–2010 jagunes Häme Lõuna-Soome ja Lääne-Soome lääni vahel. Ent need läänid on nüüdseks kaotatud ning Häme jaguneb viie maakonna vahel: peamiselt Päris-Soome, Päijät-Häme ja Kesk-Soome maakonna vahel, kuid väiksemad osad kuuluvad ka Pirkanmaa ja Kymenlaakso maakonda.

Ajalugu

Ajalooline Häme maakond (roheliselt). Tänapäevaste maakondade piirid on tähistatud roosaga

Võib öelda, et Häme muinasaeg lõppes teise Rootsi ristiretkega 13. sajandi esimesel poolel, mil piirkonnast sai Rootsi riigi osa. Häme kindluse ehitustööd algasid pärast ristiretke 1260. aastatel Birger jarli käsul. Sellest pidi saama kolme "kindlusmaakonna" keskus: teised kaks keskust olid Turu (rootsi keeles Åbo) kindlus Päris-Soomes ja Viiburi (rootsi keeles Viborg) kindlus Karjalas. Pärast Pähkinäsaari rahu sõlmimist 1323. aastal kaotas kindlus osa oma tähtsusest kaitsepunktina ida vastu, kuid jäi edasi halduskeskuseks. Kui Soome aastal 1809 Venemaale loovutati, lõppes ka maakonna staatus Rootsi riigi osana. Tollastel maakondadel ei ole tänapäeval enam haldusfunktsioon, kuid maakonnad kestavad ajaloolise pärandina edasi nii Soomes kui ka Rootsis.

Hilisema Häme maakonna alad on olnud asustatud alates varasest kiviajast. Põhja-Häme oli pikka aega kõnnumaa, kus elasid saami kütid-korilased ja mida külastasid sageli ka soomlastest kütid. Alles hiliskeskajal hakati maakonna põhjaosas pikkamisi põllumajandusega tegelema. 19. sajandil tõi piirkonda uut jõukust metsatööstus. Näsijärvi ja Vanajavesi järve veeteed võimaldasid puidu hõlpsat transportimist ja piirkonna olulisemateks paberitööstuse keskusteks kujunesid Mänttä ja Valkeakoski, mis on seda ka tänaseni. Ent ajaloolise Häme olulisim tööstuskeskus on Tampere, kus on alates 19. sajandi algusest töötanud mitu suurt tekstiilivabrikut ja metallitehast.

Geograafia

Lääne-Häme ulatub üle suure Kokemäenjoki jõe valgla mõlema külje. Ida-Hämes asuvad ümber Päijänne järve kallaste tänased Päijät-Häme ja Kesk-Soome maakonnad. Ajaloolise maakonna lõunapiirid järgivad enam-vähem Salpausselkä mäeahelikku ja Häme lõunaosa koosneb metsadega vahelduvatest tasandikest. Põhja poole liikudes maastik järk-järgult tõuseb ja muutub mägisemaks. Samal ajal väheneb haritud maa osakaal ja metsad ning nõmmed muutuvad järjest domineerivamaks. Häme põhjapiir asub Kesk-Soomes. Kuna see piirkond asustati alles ajal, mil vana maakondade süsteem asendati läänide süsteemiga, on muistse Häme sealne piir ebaselge. Sama kehtib tänase Pirkanmaa aladele jääva vastu Satakunta maakonda oleva loodepiiri osas.

Algse asustusmustri tulemusena paiknevad asustatud alad ümber veeteede ja põllumaad ümbritsevad valdavalt suuremaid järvi. Järved on laevatatavad, kuid Kymijoki ja Kokemäenjoki kärestikud piiravad laevadega merele liikumise võimalikkust. Sarnaselt sellega moodustavad järved kolm eraldi laevatatavat ala. Kui mööda Näsijärvi järve saab sõita rohkem kui 100 kilomeetrit Tamperest põhja poole, siis Pyhäjärvi, Vanajavesi ja Roine järv ühendati kanalitega juba 19. sajandil, moodustades teise olulise veetee. Lisaks kujutab Soome suuruselt teine järv Päijänne endast Lahti ja Päijät-Häme ühendusteed Kesk-Soome ja Jyväskyläga.

Vaata ka

• Teine Rootsi ristiretk