Somme'i lahing

See artikkel räägib 1916. aasta Briti-Prantsuse ühispealetungist Esimeses maailmasõjas; samanimeliste kohta vaata lehekülge Somme'i lahing (täpsustus).

---

Somme'i lahing
Osa Esimese maailmasõja läänerindest
Toimumisaeg	1. juuli – 18. november 1916
Toimumiskoht	Somme'i jõgi, Somme, Prantsusmaa 50° 1′ 0″ N, 2° 41′ 0″ E
Tulemus	kumbki pool ei saavutanud märkimisväärset edu
Osalised
Briti Impeerium Austraalia Bermuda Kanada India Newfoundland Uus-Meremaa Lõuna-Aafrika Lõuna-Rodeesia Ühendkuningriik Prantsusmaa Saksa Keisririik
Väejuhid või liidrid
Douglas Haig Ferdinand Foch Henry Rawlinson Émile Fayolle Hubert Gough Joseph Alfred Micheler Baieri kroonprints Rupprecht Max von Gallwitz Fritz von Below
Jõudude suurus
1. juuli 390 000 (13 diviisi) 330 000 (11 diviisi) juuli – november 1 530 000 (50 diviisi) 1 440 000 (48 diviisi) 1. juuli 315 000 (10 1⁄2 diviisi) juuli – november 1 500 000 (50 diviisi)
Kaotused
ca 420 000 ca 200 000 ca 434 000– 500 000

Inglased kaevikus Somme'i lahingus

Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel.

Somme'i lahing peeti 1. juulist 18. novembrini Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000 meest ning sakslased 538 000 (nende hulgas on nii hukkunud, haavatud, vangivõetud kui ka teadmata kadunuks jäänud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima võitlejate arvu ja kõige suuremate inimkaotustega lahing esimeses maailmasõjas.

Tank Mark I

Tank Mark I

Tankid töötati välja salaja. Nimetust tank kasutati julgeolekukaalutlustel (tank tähendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte paljastada masina peamist eesmärki. Ametlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vägedele vett. Esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. aastal. Vägedel 49 olemasolevast Mark I tüüpi tankist oli liikvel vaid 18 ja lahingus osales neist ainult viis.

Mark I avaldas vastastele psühholoogilist mõju ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis olid need juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 2 x 57 millimeetrine kahur. Masina soomus pidas vastu ainult käsitulirelvadele ning sakslased said üsna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja käsigranaatidega.

Tankide vähesuse tõttu ei saavutatud rindel täielikku läbimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika võimalused ja oli selge, et tankidel on sõjapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata mõtlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada.

Planeerimine ja ettevalmistused

Operatsioon Somme'i jõel oli 1916. aastal Antanti plaani üks element. Toimuma pidid koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõjatandril. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia väed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Briti väed 1. juulil.

Plaan oli vastu võetud 10. veebruariks ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu kaotas Prantsusmaa kümneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus lühendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ning peamine roll oli Briti 4. armeel ja 6. Prantsuse armeel, kelle ülesanne oli saavutada toetuslöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch.

Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing. Mõte oli murda sakslaste kaitset aste astme kaupa ühest piirist teiseni sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale.

Ettevalmistused toimusid viis kuud: mehitati vajalik infostruktuur ja iga suurtüki kohta saadi 1700–3000 mürsku. Kaudtule relvade läbimurde ajal oli mürske ligikaudu 3500. Üle 300 lennuki läbis üksustega paralleelselt taktikalisi ettevalmistusi, kuidas rünnata kaudtule toetusega.

Sakslaste kaitseliini valvasid 2. armee mehed, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Nad jõudsid ehitada betoonpunkreid ja tugipunktide süsteeme, kus positsioon oli kaetud 30–40-meetrise lõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele.

Lahingu käik

1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile pärast viiepäevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliin, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile ligi. Lisaks sellele pidi Briti armee 46. ja 56. pataljon põhjatiival korraldama diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada Saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Sakslaste eesmise liini peal plaaniti kasutada ka suitsukatet, et neid pimestada ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud, siis kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale (üks samm edasi). Juba esimesel päeval kaotasid Briti väed umbes 21 000 sõdurit ja 35 000 haavatut, eriti suur number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi koosseisust.

Liitlaste plaan ei õnnestunud ootuspäraselt ja tagajärg oli täielik häving. Plaan toetus liiga palju kaudtule üksustele, mis ei olnud piisav, ja kasutusel olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud, mis maha lasti, ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon.

Planeeritud suitsukate, mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast, ei olnud sakslaste eesliini peal, vaid eesliini ees ja oli liitlasvägedele pigem takistuseks. Britid olid ise pimestatud ja kaotasid suunataju, paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest kardeti lasta oma üksusi.

Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud, olid liitlasväed sunnitud taanduma oma positsioonidele. See info ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile, jättes eesmise liini maha suruva tuleta. Sakslastel oma üksusi ees ei olnud ja nad said vabalt tulistada liitlasi, kelle sõduritest tapeti kokku umbes 57 000.

Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus viisid britid sisse neli uut diviisi ja prantslased viis. Sakslased hakkasid samuti enda vägesid tugevdama. Osa vägedest toodi Verdunist ära, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit.

Juulist kuni septembrini edenes venelaste läbimurre kagu-rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre). Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele, mis tegi sakslaste võimaluse manööverdada kahe rinde vahel piiratuks. Augustis oli sakslaste reservis alles üks diviis. Saksamaa ei olnud suutlik kahel operatsioonil lahinguid pidama, seega pealetung Verdunis peatati 2. septembril.

Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki poolsõjalist edu ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased esimest korda ajaloos tanke, kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse pärast need suurt edu lahingus ei toonud.

Lahingu tulemused

Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i jõel oli üks kõige suurematest operatsioonidest esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja veriseimat lahingut, Briti armeele on see lausa häbistav. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi: prantslased 204 253 inimest, britid 419 654 inimest. Kokku kaotati kahepeale 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest hukkus või kadus lahingus. Sakslaste kaotust hinnatakse 465 000 – 650 000 inimeseni, nendest 165 055 hukkus või kadus lahingus.

Nelja kuu jooksul võttis lahingust osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni 10 000 kaudtule relva ja umbes 1000 lennukit. Briti diviisidel oli enamik sõdureid suhteliselt vähe välja õpetatud ning sakslaste diviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks olid need kaotused nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam endist lahinguvõimekust ja vägede moraali taastada.

Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum kui brittidel. Kui prantslased suutsid kiiresti liikuda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid olid samal ajal aeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi. Nende üksusi tõrjuti väga hästi kuulipildujaga.

Liitlaste vägedel õnnestus tungida sakslase alale 10 kilomeetri laiusel lõigul. 17. veebruaril 1917. aastal olid sakslaste väed viidud Hinderburgi liinile, mistõttu said liitlased endale suure ala.

Strateegiline tähtsus

Ajaloolaste arvates seisneb lahingu tähtsus selles, et see viis sakslased otsusele tugevdada allveelaevade rünnakuid Atlandi laevaliikluse vastu, mis ajendas USA-d liituma Atantiga.

Kirjandus

• Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914–1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3.
• Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8.
• Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9.
• Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X.
• Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7.
• Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028.
• Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383
• А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме. Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian)
• Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz.
• The Battle of the Somme. BBC.
• Minnik, Taavi (18. august 2026). "110 aastat Briti armee „süsimustast päevast". Kümnetele tuhandetele lõppes sõda mõnekümne minutiga". forte.delfi.ee AJALUGU. Vaadatud 18. augustil 2026.