Skunk

Allikas: Vikipeedia
Skunk.

Skunk (varem eesti keeles ka skunks; Mephitis mephitis) on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonna vinuklaste alamsugukonda kuuluv loom, kes on tuntud oma võime poolest eritada vänge haisuga nõret. Skunkide asuala ulatub Kanadast Põhja-Mehhikoni.

Värvuselt on skungid mustvalged. Keha alapool on harilikult tume, seljal on valge vööt. Kaugelt nähtav värvus on hoiatussignaal, kuna enesekaitseks kasutatava haisunõre tõttu on skungil looduses vähe vaenlasi.

Skunk on segatoiduline. Ta sööb peamiselt suuri putukaid (ritsikad, kilgid) ja pisiimetajaid, kuid ka mardikavastseid, vihmausse, linnumune, juurikaid ja seeni, maha kukkunud puuvilju ja pähkleid. Samuti võivad skungid püüda kaldaäärses vees kalu.

Skungid elavad väikeste karjadena urgudes, mida jagavad mõnikord teiste loomadega. Nende innaaeg on veebruaris ja märtsis, sel ajal ärrituvad nad kergesti ning võivad kasutada haisunõret ka inimeste vastu. Tiinus kestab üle kahe kuu, pesakonnas on 3-10, keskmiselt 4-5 pimedat ja karvutut poega. Silmad avanevad kolmenädalaselt, viiendast nädalast hakkavad pojad uru ümbruses uitama. Noored skungid iseseisvuvad aastavanuselt.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]