Mine sisu juurde

Skalpell

Allikas: Vikipeedia
Skalpelle: vasakult esimene, teine ja neljas on vahetatavate teradega. Kõige parempoolsem on lantsett

Skalpell või lantsett on väike ja väga terava teraga instrument, mida kasutatakse kirurgias, lahkamisel ja käsitöös (nn hobinoana).

Skalpellid võivad olla ühekordseks kasutamiseks või korduvkasutatavad. Korduvkasutatavatel skalpellidel võivad olla püsivalt kinnitatud terad, mida saab teritada või eemaldatavad ühekordselt kasutatavad terad. Ühekordsetel skalpellidel on harilikult plastist käepide koos pikendatava teraga (nagu kipsinoal) ja neid kasutatakse ainult üks kord, misjärel visatakse kogu instrument ära. Skalpelliterad pakitakse harilikult eraldi steriilsetesse kottidesse, kuid neid on saadaval ka mittesteriilsetena. Skalpelli, millel on kahepoolne tera, nimetatakse lantsetiks.

Skalpelliterasid valmistatakse karastatud ja noolutatud terasest, roostevabast terasest või kõrgsüsinikterasest, lisaks kasutatakse ka titaan-, keraamilisi, teemant- ja obsidiaanterasid. Näiteks viies läbi operatsiooni MRT juhendamisel on terasterad kasutuskõlbmatud (terad tõmbuksid magnetite külge ja tekitaksid kujutises ebatäpsusi). Ajalooliselt on kirurgiliste skalpellide materjalina kasutatud ka hõbedat. Mõned tootjad pakuvad skalpelliterasid tsirkooniumnitriidiga kaetud servaga, mis suurendab tera teravust ja servade vastupidavust. Samuti toodetakse polümeerkattega lõiketerasid, mis suurendavad niisutatust lõike ajal. Alternatiivina skalpellidele kasutatakse kirurgias elektrokauteeriat ja lasereid.

Kirurgilised skalpellid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirurgilised skalpellid koosnevad kahest osast: terast ja käepidemest. Käepidemed on enamasti korduvkasutatavad ja terad vahetatavad. Meditsiinivaldkonnas kasutatakse igat tera ainult üks kord, mõnikord ainult ühe väikese lõike jaoks.

Käepide on tuntud ka kui "B.P. käepide", mis sai nime Charles Russell Bardi ja Morgan Parkeri, järgi, kes olid Bard-Parker Company asutajad. Morgan Parker patenteeris 2-osalise skalpelli 1915. aastal ja Bard-Parker töötas välja külmsteriliseerimise meetodi, mis ei nüristaks terasid nii nagu varem kasutatud kuumutamispõhine meetod.[1]

Kunsti ja käsitöö valdkonnas kasutatavad skalpellid

[muuda | muuda lähteteksti]

Graafika ja mudelite valmistamiseks mõeldud skalpellidel on harilikult tekstuurse pinnaga ümarad käepidemed (kas rihveldatud metall või pehme plast). Tera on harilikult tasane ja sirge, mis võimaldab tal sirgete lõigete tegemiseks hõlpsalt vastu sirget abivahendit joosta. Teistsuguseid tera kujusid kasutatakse näiteks puidu nikerdamisel, naha ja raske kanga lõikamisel jne.

Ajaloolised skalpellid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Pronksiaegsest asulakohast Türgis on leitud obsidiaanist skalpelle, mis on pärinevad vähemalt aastast 2100 eKr.[2] Samast ajast ja samast kohast leitud pealuudel on näha ajuoperatsioonide tunnuseid.[3]
  • Vana-Egiptuses tehti palsameerimiseks sisselõikeid teritatud obsidiaanist skalpellidega.
  • Vanimatest Vana-Kreekast pärinevatest meditsiinialastest kirjutistest nähtub, et aastal 500 eKr kasutati seal laialdaselt tänapäeva skalpellidega identseid tööriistu.[1]
  • Roomlased kasutasid enam kui 150 erinevat kirurgilist instrumenti, sealhulgas skalpelle.[4]
  • India Ajurveeda meditsiin mainib teravate bambuskildude kasutamist.
  1. 1,0 1,1 Ochsner, John (2009). "Surgical knife". Texas Heart Institute Journal. Vaadatud 17.05.2022.
  2. Marchant, Jo (25.08.2010). "Scalpels and skulls point to Bronze Age brain surgery". New Scientist. Vaadatud 17.05.2022.
  3. "Excavations restarting at İkiztepe in northern Turkey". Turkish Daily News. 28.07.2010. Vaadatud 17.05.2022.
  4. Gerrie, Anthea (09.12.2007). "Roman ruins cast new light on a trip to doctor". The Telegraph. Vaadatud 17.05.2022.