Silvi Oja

Allikas: Vikipeedia

Silvi Oja (sündinud Silvi Grünberg, pseudonüüm Silvi Rannu; 15. september 193525. detsember 2013 Uppsala) oli eesti kirjanik.

Ta on varajases lapsepõlves Tartus ja Pariisis, kus ta isa jagas ateljeed Eduard Viiraltiga. II maailmasõja puhkedes pidid vanemad välismaalasena Prantsusmaalt lahkuma ning koos Wiiraltiga tulid nad tagasi Eestisse, Tallinna.

Aastal 1944 põgenes ta koos vanematega Rootsi, nad asusid elama Bollnäsi, kus ta lõpetas ka gümnaasiumi. Seejärel õppis ta Uppsala Ülikoolis Põhjala keeli, inglise keelt, prantsuse keelt ja üldist kirjanduslugu ning lõpetades ülikooli magistrikraadiga.

Ta on töötanud Uppsalas ja Bros keskkooliõpetajana ning Bro ja Kungsängeni gümnaasiumi raamatukogus.

Ta on avaldanud jutustusi ajalehe Stockholms-Tidningen eestlastele noortelisas ning tõlkeid ajakirjades Tulimuld ja Mana. Samuti on ta Enn Nõu koostatud tollase noorema põlvkonna novelliantoloogia "Tont teab" (1968) üks autoreid. Samuti on ta koos Arvo Mägiga kirjutanud (pseudonüümi Silvi Rannu all) kirjutanud novellikogu "Kakskümmend üks moraalset mõrvajuttu" ning koostöös ühise pseudonüümi Erni Kallak all 1980. aastatel Eesti Päevalehes kirjutatud järjejutt "Operatsioon "Miljonid"".

Kuna ta oli väga erudeeritud, eriti kirjanduse ja kunsti valdkonnas, oli ta Karl Ristikivi algatatud Eesti Kirjanduse Fondi sekretär, osaledes ka Ristikivi päranduse haldamises.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kunstnik Jaan Grünberg, onu (ema vend) Arved Ruusa oli Eesti Vabariigi riigisekretär eksiilis. Ta oli aastast 1965 abielus astronoom Tarmo Ojaga, neil sündis kolm last.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]