Silvi Oja

Silvi Oja (sündinud Silvi Grünberg, pseudonüüm Silvi Rannu; 15. september 1935 – 25. detsember 2013 Uppsala) oli eesti kirjanik.

Ta veetis oma varajase lapsepõlve Tartus ja Pariisis, kus ta isa jagas ateljeed Eduard Wiiraltiga. TeiseI maailmasõja puhkedes pidid vanemad välismaalasena Prantsusmaalt lahkuma ning koos Wiiraltiga tuldi tagasi Eestisse, Tallinna. 1944. aastal põgenes ta koos vanematega Rootsi, nad asusid elama Bollnäsi, kus ta lõpetas ka gümnaasiumi. Seejärel õppis ta Uppsala Ülikoolis põhjala keeli, inglise keelt, prantsuse keelt ja üldist kirjanduslugu ning lõpetades ülikooli magistrikraadiga.

Ta on töötanud Uppsalas ja Bros keskkooliõpetajana ning Bro ja Kungsängeni gümnaasiumi raamatukogus.

Avaldanud jutustusi ajalehe Stockholms-Tidningen eestlastele noortelisas ning tõlkeid ajakirjades Tulimuld ja Mana. Samuti on ta Enn Nõu koostatud tollase noorema põlvkonna novelliantoloogia "Tont teab" (1968) üks autoreid. Samuti on ta koos Arvo Mägiga (pseudonüümi Silvi Rannu all) kirjutanud novellikogu "Kakskümmend üks moraalset mõrvajuttu". Ühise pseudonüümi Erni Kallak all avaldasid nad 1980. aastatel Eesti Päevalehes järjejutu "Operatsioon "Miljonid"".

Silvi Oja oli Karl Ristikivi algatatud Eesti Kirjanduse Fondi sekretär, osaledes Ristikivi päranduse haldamises.

Isiklikku

Tema isa oli kunstnik Jaan Grünberg, onu (ema vend) Arved Ruusa oli Eesti Vabariigi riigisekretär eksiilis. Ta oli aastast 1965 abielus astronoom Tarmo Ojaga, neil sündis kolm last.

Kirjandus

• In memoriam: Silvi Oja Sirp 10. jaanuar 2014, lk 37 (nekroloog)