Silmutorbik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Silmumõrd)
Jump to navigation Jump to search

Silmutorbik (ka silmumõrd) oli kuusekoorest või männipeergudest koonusjas püünis silmude püüdmiseks[1].

Silmutorbiku ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Silmutorbik oli kuni 60 cm pikkune, tema pujus ca 20 cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud kasetohust, otsaava oli suletud õlgedega[2]. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste nööride abil ca poole meetriste vahedega ühise selgnööri külge, mis oli varustatud raskuste ja ujukitega. Mõrd lasti vette suuavaga pärivoolu. Silmude kättesaamiseks piisas hiljem otsaava prundi äravõtmisest. Kui silmu oli palju, tuli nende välja võtmiseks mõnikord mõrd purustada[1].

Kasutuskohad[muuda | muuda lähteteksti]

Silmutorbikud olid Eestis kasutusel vaid Narva jõel. Samalaadseid peergudest silmumõrdu kasutati ka Ingeris ja Onega jõel, samuti Soomes ja Rootsis[2].

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Silmutorbiku definitsioon kehtivas kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis.

Silmumõrd on eeskirja järgi – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm[3].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 267
  3. Vabariigi valitsuse määrus. 16.06.2016. § 7.4

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]