Sigurður Örn Brynjólfsson

Sigurður Örn Brynjólfsson (kunstnikunimega Siggi) (sündinud 19. septembril 1947 Reykjavíkis) on islandi graafik-disainer, koomiksikunstnik, ani­maa­tor, karikaturist ja kultuurivahendaja, kes elab ja töötab Eestis.

Lapsepõlv ja haridus

Ta on sündinud Islandil Reykjavíkis ja lõpetanud seal ka keskkooli.

1960.–1970. aastatel õppis mitmes kunstikoolis, alates Islandi Kunsti ja Käsitöö Kolledžist (Icelandic College of Art and Crafts, ICAC), kuhu astus 16-aastaselt ja sattus graafilise disaini erialale, kuni Hollandis Rotterdamis asuva kunstiakadeemiani Academie van Beeldende Kunst.

Töökäik

Ta on kümme aastat töötanud graafilise disaini õppejõu ja kateedrijuhatajana Islandi Kunsti ja Käsitöö Kolledžis.

Erialast tööd tegi kõigepealt 15 aastat Islandil reklaamiagentuuri disaineri ja illustraatorina, siis hakkas eraettevõtjana koos raamatukujundajast sõbraga raamatuid illustreerima. Animafilmidest huvitudes töötas ta alates 1993. aastast kolm aastat Tallinnas filmistuudios Nukufilm.

Sigurður Brynjólfsson on olnud oluline Islandi-Eesti kultuurisuhete arendaja nii filmi, kunsti kui ka kirjanduse vallas. Hea eesti keele oskajana on ta aidanud eestlastel mõista islandi kultuuri ning tõlkinud islandikeelseid tekste eesti keelde.

Looming

1971. aastast hakkas Islandil esimesena tegelema animatsiooniga. 1975. aastal sai kunstigrandi ja hakkas tegema Islandi esimest multifilmi "Thori vasar", mis valmis 1979. aastal.

Pikemad filmid

Aastatel 1975–2002 tegi ta kokku 12 pikemat filmi, millest ise peab tähtsamaks järgmisi:

• "In heaven and on earth" 1989,
• "It takes all kind" 1992,
• "Hreiðar the stupid" 1996,
• "Leif the lucky and how he found America" 2002.

Lühifilmid ja telereklaamid

Animatsiooni on ta kasutanud ka paljudes telereklaamides. Nende ja lühifilmidega kokku on ta teinud 80 filmi.

Filme ja reklaame on Sigurður Brynjólfsson teinud peamiselt Islandi Televisiooni jaoks. Kunstnikku ja filmimeest on köitnud Islandi saagad ja mütoloogiline kangelane Thor, millest/kellest ta on paljude oma teoste jaoks inspiratsiooni saanud. 1982. aastal anti Jaapanis välja ka tema samasisuline raamat.

Koomiksid

Peaaegu iga päev joonistab ta koomikseid, mille peamiselt sot­siaal­sed tee­mad ulatuvad Is­lan­di olu­kor­rast ku­ni klii­ma­ soo­je­ne­mi­se­ni. Neid avaldab ta peamiselt Islandil ja veebis. Eestis on tema koomikseid ja karikatuure avaldanud Lääne Elu ja Edasi.org, koomikseid ka ajakiri Kroonika.

"On igasuguseid"

Oma teise suure isikunäituse jaoks 1983. aastal joonistas ta sada 10 x 10 cm karikatuuri, mis moodustasid pildisarja "On igasuguseid" ("It takes all kinds"). Piltidele jõudnud tegelaskujud hakkasid aga hiljem oma looja käe all oma elu edasi elama: kunstnik tegi samas stiilis pilte juurde, teemad läksid järjest keerukamaks, osa tüüpe leidis kasutust autori koomiksites, osa filmides.

Üle 700 "Pu ja Pa" koomiksi

Üks tema ikka ja jälle edasi arendatud koomikseid on "Pu ja Pa", millel on nii kunstniku loomingu kui ka elusaatuse seisukohalt tähtis eellugu.

Pu ja Pa on kaks head inglit, kes päästsid jõulud kurja ingli käest. Ideega tuli 1993. aastal lagedale Sigurður Brynjólfssoni disainerist ja kirjanikust sõber, kes oli mõelnud inglite teemat kasutada advendikalendri jaoks. Koos aga mindi selle ideega hoopis televisiooni, kus otsustati toota sellest 24-osaline nukufilmisari. Sõber kirjutas lugude süžeed ja dialoogid, Sigurður Brynjólfsson oli režissöör. Kuna Islandil polnud nukufilmide tegemiseks tehnilisi võimalusi, mindi seda tegema Tallinna Nukufilmi stuudiosse. Sari originaalpealkirjaga “Jól á leið til jarðar” valmis 1994. aastal, lisaks Islandi Televisioonile näidati seda hiljem ka Eesti Televisioonis (pealkirjaga "Jõulud teel maale", ETV 1998) ning lõpuks levitati filmi nii Skandinaavias kui ka Euroopas.

Pu ja Pa aga tegutsesid hiljem edasi rohkem kui 700 koomiksis, mille põhitellija oli üks Islandi ajaleht. Ajapikku lisandus palju uusi tegelaskujusid (Nostradamus, Püha Peetrus, arstid jpt).

Lasteraamat

2011. aastal anti eesti keeles välja tema teksti ja piltidega lasteraamat "Jääkaru Polli" (Tammerraamat, tõlkija Liis Lepik).

Galeriistuudio

Sigurður Brynjólfssoni galeriistuudio asub Haapsalus. Galeriis on väljas tema teoste retrospektiiv alates 1968. aastast kuni tänapäevani. Suhteliselt uue kirena maalib ta stuudios ka õlimaale.

Isiklikku

Sigurður Örn Brynjólfssoni isa oli jurist, ema kodune.

1997. aastast elab ta koos Liivia Leškiniga Haapsalus, neil on poeg Tin­dur-Hu­go.

Kirjandus

• Giannalberto Bendazzi. Animation: A World History: Volume II: The Birth of a Style - The Three Markets. Chapter 10: Island. CRC Press, 2016.

Välislingid

• Tanel Veenre. Sigurður Örn Brynjolfsson – kahe koduga mees. Eesti Päevaleht, 29. november 2008
• Sigurður Örn Brynjólfssoni CV
• Sigurður Örn Brynjólfssoni koomiksistiili näiteid
• Sulev Teinemaa. Esilinastus nukufilm "Tobuke Hreidar". Eesti Päevaleht, 20. aprill 1996
• Kaire Reiljan. Siggi avas oma maailma Lääne Elu, 7. september 2010